Rahva Raamat otsib regulaarselt raamatusõpru, kes meile oma viimase aja lemmikutest veidi lähemalt räägiksid ja meidki seeläbi õpetaksid.
Seekord jagas meile krimikuiselt pinevaid ja paeluvaid lugemissoovitusi suur krimikirjanduse fänn Anna Elisabeth, kelle kirjanduslikku maitsemeelt meie igati usaldame.
Jo Nesbø põhjamaised krimiraamatud
“Nii nagu paljud Jo Nesbø Oslo-sarja austajad, avastasin minagi selle aastaid tagasi kui “Lumememm” maailmas laineid lõi. Sealt tekkis mul huvi kogu sarja vastu ja vaatamata sellele, et peategelane Harry Hole on keeruline isiksus, elan lisaks õudustele, mida ta lahendab ka tema enda isiklikule loole väga kaasa. Loen rohkelt krimiromaane ja Nesbø on üks väheseid, kes mind eranditult alati lõpuni välja segaduses hoiab. Mu üks lemmikuid tema Oslo-sarjast on kindlasti “Nuga”, kuid pean tunnistama, et pole kõiki veel lugeda jõudnudki.
Lisaks Oslo-sarjale on Nesbø välja andnud ka väga tugevaid iseseisvaid raamatuid: “Pearahakütid” on superpopulaarne ja selle põhjal on ilmunud isegi väga hea film. Mu üks suuri lemmikuid on “The Son”, mida eesti keelde veel tõlgitud pole ja eelmise aasta üks parimaid lugemiselamusi oli Nesbø uusim iseseisev teos “Kuningriik”. Ehkki selles ei olnud säärast meeletut tempot ja pinevust nagu Harryga pahalastel sabas joostes, oskab Jo mõtiskleda ja kirjeldada sellisel moel, et sa ei suuda ta raamatut käest panna. Hoiatan siiski, Nesbø raamatutes olevad mõrvakirjeldused on üsna võikad.”
Caroline Kepnes “Sina”
“Kes teab Netflixi ülipopulaarset sarja “You”, siis see imeliselt keerukas ja tohutult põnev sari on valminud just selle Kepnese raamatu ajel. Kui oled üks neist, kes tahab enne sarja või filmi vaatamist n.-ö. originaaliga tutvuda, soovitan seda raamatut soojalt. Lugu ise räägib Joe’st, kes võtab endale kinnisideeks naise, kes astub ühel päeval juhuslikult sisse raamatukauplusesse, kus mees töötab. Järk-järgult võtab ta üle täieliku kontrolli naise elu üle ja ei kohku selleks millegi ees.”
A. J. Finn “Naine aknal”
“Mäletan, et kui seda lugesin, olin nii põnevil, et piilusin uusi ridu isegi samal ajal kui süüa tegin või last magama jalutasin. Olin nii segaduses ja lihtsalt pidin teadma, mis toimub. Lugu räägib naisest, kes ei lahku kunagi oma kodust, kuid piilub läbi kaamerasilma naabrite elu. Ühel päeval näeb ta vastasnaabri korteris toimumas midagi väga jubedat, kuid on võimetu tõestama midagi, mida järgmisel päeval poleks nagu juhtunudki.”
Alex Michaelides “Vaikiv patsient”
“Kuidas mulle meeldivad psühholoogilised krimiromaanid, mis kaevuvad inimeste hingeellu ja toovad sealt lõpuks välja midagi, mida sa absoluutselt oodata poleks osanud. “Vaikiv patsient” oli minu jaoks üks neist raamatutest ja tekitas tugeva huvi ka autori teiste raamatute vastu.”
Paula Hawkins “Tüdruk rongis”
“Arvan, et iga kiireloomulise põneviku austaja on kuulnud sellest raamatust või näinud ka selle põhjal tehtud filmi. Mina teen mõlemasse kastikesse linnukese ja üks ei jäänud alla teisele, kuid südamest soovitan alati alustada raamatust.”
Ruth Ware “Luku taga”
“Ruth hoiab sind arvamas ja ennustamas ning tekitab isegi tunde, et nüüd sa tead kohe kindlasti, kes on “see paha”, kuid tal on võime lõpus ikkagi võidukalt sind üle kavaldada. Vähemalt nii on tema raamatutega seni minul läinud. “Luku taga” on kõhe ja selle lõpu üle võiksin kellegagi kohe pikemalt arutleda.”
L. J. Ross “Teeskleja”
“Teeskleja” on uue Alexander Gregory sarja avaraamat ja minu jaoks on see algus vägagi paljulubav. Ma ei nimetaks loo keerukust ega pöördeid just ülipingelisteks, aga lausa neelasin seda raamatut, sest igal tegelasel oli oma lugu ja nende areng usutav ja ehe. Mulle tõesti meeldib Rossi stiil ja loen kindlasti ka selle sarja järgmisi.”
Miks krimikirjandus sind paelub?
Hea krimiromaan on nagu üks väga põnev film, aga veelgi parem, sest saad seda kauem nautida ja anda enda kujutlusvõimega loole juurde nüansse, mida keegi teine sinu eest teha ei saa. Mina pärisin oma krimiromaanide armastuse kindlasti emalt, kellega nüüd omavahel raamatuid vahetame ja teineteisele sõnumeid saadame, uurimaks, kas too äkki juba aimab, kes võiks olla mõrvar. Kohe eriti oluliseks said need raamatud mu elus aga 2019. aastal, kui veetsin palju aega oma lapsega haiglas. Hea oli keskenduda millelegi, mis on veel jubedam kui see, mida ise läbi elasin ja ehkki ütlesin seda kerge muigega, on sel oma tõepõhi: sa saad täielikult sukelduda hoopis teisesse loosse, mis hoiab sind kikivarvul, erksana ja eemal argielumõtetest. Ja see põnevus! Teadmine, et täna õhtul lähed ja loed oma raamatut edasi ning saad teada, mis juhtub… see tunne on sõltuvusttekitav!
About the author
