Rahva Raamatu kirjastuse kirjastaja René Tendermann soovitab suveks nelja raamatut, mis väärivad lugemist. René ütleb oma soovituste kohta: „Nende nelja raamatupuhul võib öelda ühte: need vallutasid edetabelid juba ilmumise päeval..”
Kirjastaja, tõlkija ja toimetajana on René Tendermann ilu- ja noortekirjandust välja andnud 21 aastat, ning on Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaat.
Loe, miks René Tendermann allpool välja toodud raamatuid lugeda soovitab.
Liz Moore „Metsajumal”
Liz Moore’i „Metsajumal”, mis valitses eelmisel aastal edetabeleid kaugetes riikides, on lõpuks ilmunud ka eesti keeles, et vallutada siinsed vähesed edetabelid. Liz Moore kirjutab vaikseid lugusid, sosistades saladusi, mida tema tegelased enda teada hoiavad. Ta teeb seda nii hästi, et lugeja avastab mitmendat ööd järjest, et on unustanud end lugema. Ja „Metsajumalat” on täpselt nii palju, et maha magada ja lugeda päris mitu ööd järjest.
Liz Moore on üks viimase kümnendi tunnustatumaid ameerika kirjanikke. Tema seni viimane romaan „Metsajumal” on autori kõige ambitsioonikam ja laiahaardelisem romaan. See on tõlgitud juba 21 keelde, lisaks võitis see Goodreads Choice Awardi parima põneviku ja krimiromaani kategoorias.
Coco Mellors „Õed Blue’d“
Ameerika kirjanik Coco Mellors vallutas eneselegi ootamatult oma debüütromaaniga „Kleopatra ja Frankenstein” paljude riikide edetabelid ning oli ilmumisaastal sotsiaalmeedias üks enim tähelepanu saanud romaane. Paljud võrdlevad Mellorsi Sally Rooneyga – nad mõlemad räägivad noorte, kahekümnendates inimeste maailmast, tunnetest, üksindusest, väärtustest, armastusest.
Mellorsi teine romaan „Õed Blue’d“ vallutas edetabelite tipud juba enne ilmumist, nii palju ilmumiseelseid tellimusi pole juba ammu nähtud. Ka selle romaani fookuses on armastus, kuid natuke teise nurga alt – ta räägib sellest võimsast sidemest, mis seob õdesid(-vendi).
Blue’-õdesid oli kokku neli. Nad olid üsna vaese perekonna lapsed, kuigi elasid New Yorgi kesklinnas. Nende maailma on uppi löönud õe Nicky ootamatu surm. Kui kolm õde aasta hiljem New Yorki lähevad, et pakkida kokku asjad müüki pandud korteris, peavad nad tõtt vaatama oma probleemide, välja ütlemata sõnade ja endiselt piinava leinaga.
Haruki Murakami „Linn ja tema muutlikud müürid“
Maailmas on vähe kirjanikke, kelle iga uue romaani ilmumine on sündmus. Haruki Murakami romaanid naudivad igikestvat müügimenu ja ma väga tahaks, et järgmine Nobeli kirjanduspreemia läheks just talle. Murakami romaanide eestindused on pidevalt läbi müüdud. Meie õnneks on Varrak tema avaldamise jälle tõsiselt ette võtnud ja uhkete Britt Urbla Kelleri kujundustega on neid nüüd järjest ilmunud.
Murakami viimane romaan „Linn ja tema muutlikud müürid“ (tõlkinud Maret Nukke) pole Murakami käekirja arvestades midagi üllatavat. Ta räägib ka selles romaanis üksindusest, armastusest ja muidugi raamatutest, pikkides loosse fantaasiakirjandusele omaseid süžeeniite. Põhineb see 2022. aastal ilmunud romaan Murakami 45 aastat tagasi ilmunud samanimelisel lühiromaanil. Mingil moel võib seda pidada lausa tema elutööks, sest selle lühiromaani ümberkirjutamine on teda painanud kogu elu. See on kõigi Murakami austajatele võrratult mõnus lugemine, tõeline ülistuslaul raamatutele ja lugemisele.
Stanley Tucci „Mida ma sõin ühe aasta jooksul”
Stanley Tucci tegi seda jälle! Ja mis siin imestada. Tema päevikulaadne raamat on tõeline gurmaani aastaaruanne kõikidele gurmaanidele nautimiseks. Pole midagi toredamat, kui piiluda kuulsa näitleja ellu, uurida, kellega, miks, kuhu ja kuidas. Meie õnneks puistab Tucci lahkesti staaride nimesid, kellega ta söömas käis, parasjagu filmivõtetel koos töötas, mõni kuulujutt siit, teine sealt. Põnev! Kuigi tööd ja tegemised viisid teda aasta jooksul paljudesse paikadesse, on peamine tegevuspaik ikkagi Itaalia.
Lugedes tekkis geniaalne mõte restoranide nimed üles kirjutada ja Itaalia reisil mõnda neist külastada. Paraku kardan ma, et selle raamatu lugejad on sama targad kui mina, ehk on rohkem kui tõenäoline, et turistid on nende restode uste taga juba järjekorras, lauad pool aastat ette kinni pandud. Aga pole muret. Stanley Tucci pole kade mees ja jagab ka selles raamatus lahkelt häid retsepte, mida saab valmistada armsas koduköögis turult ja poest kokku ostetud toorainetest. Ja pastat matsutades ja suppi luristades mõelda: Grazie, Signore Tucci!
