Soome juurtega Katja Pantzar kasvas üles Kanadas. Tarbimisühiskonnast väsinud ja õnnetu, suundus ta otsima tähendusrikkamat elu. See lugu on autori aus ja ehe kogemus antidepressantide tarvitajast elu armastavaks optimistiks. “Leides sisu” on isiklik, aga ka praktiline lähenemine sellele rohkem kui 500-aastasele elufilosoofiale, mida enda jaoks sobivaks kohandades võime elada õnnelikumalt – ja julgelt!
IIDNE TRADITSIOON
Sõna sauna on tuntuim nendest vähestest soome sõnadest, mis on jõudnud inglise keele sõnastikku. Soome saunaseltsi väitel on saunatraditsioon kestnud katkematult 2000 aastat. Leilisauna variatsioone leiab üle maailma, alates vene banja’st jaapani furo ja Põhja-Ameerika põliselanike higistamistelkideni. Mis puutub Soome sauna, siis mõne allika arvates on algne suitsusaun – see korstnata hoone, kus köetakse mitu tundi enne, kui saunakülaliste eel lastakse suits välja ja nad saavad tulla seda kogemust nautima – lausa kuni 10 000 aastat vana.
Vanasti peeti sauna nii tähtsaks, et see ehitati sageli enne taret. Kunagi peeti sauna lapse sünnitamiseks kõige steriilsemaks paigaks ja see oli ka koht, kus lahkunuid valmistati ette nende viimaseks retkeks. Traditsioonilisi puuküttega saunasid leiab sageli nii maamajadest kui ka paikadest, mis on tõsiselt pühendunud korralikule leilile, nagu näiteks ainult Soome Saunaseltsi liikmetele mõeldud saunas Helsingis asuvas Lauttasaari saarel.
Eramutes ja kortermajades ning avalikes ujulates ja jõusaalides on rohkem levinud elektrisaunad. Vanasti peeti sauna nii tähtsaks, et see ehitati sageli enne taret. Paljude entusiastide jaoks on ülitähtis osa leilisauna rituaalist saunaviht (vihta), mis valmistatakse kaseokstest ja millega saab kas ennast või kedagi teist leebelt vihelda. Kui see nüüd kõlab veidralt, siis ilmaaegu. Mõtle, et see on nagu Soome versioon koputamisest või patsutamisest, mida tehakse mõnes lõdvestavas massaažis. See mitte ainult ei tee head, vaid täidab õhku loomuliku kasehõnguga, samuti arvatakse, et see leevendab lihasepinget ning parandab vereringet.
Ennekõike on saun koht, kus puhastada vaimu ja keha. Ehkki mõned vanemad saunaetiketi juhised on küllalt ranged – peaks käituma nagu kirikus, ei mingit kõvahäälset vestlust, vandumist ega juttu poliitikast –, arutavad inimesed minu kogemuse järgi kaasaegses saunas küll igasuguste teemade üle. Riigis, kus on 5,5 miljonit inimest, on hinnanguliselt 3,3 miljonit sauna, mis teeb Soomest saunaekspertide maa.
Saadan hiljem Päivi Pälvimäkile sõnumi, et küsida, mida Soome leilisaun tema jaoks tähendab. „See on väga traditsiooniline, peaaegu püha koht: suudan mõista varasemaid põlvkondi, seda aega, kui naised sünnitasid saunas ja valmistasid surnuid matusetalituseks ette,“ vastab ta. See on ka koht üksinduseks, ütleb ta. „Mulle meeldib käia saunas üksi. See on nagu varjupaik, kus ei pea kellegagi rääkima, saab pikali heita ja olla leiliga omas rütmis ning kuulata oma keha.“
TERVISEKASU
Pälvimäki jagab minuga midagi, mida mulle on öelnud väga paljud: „Eriti just talvel on saun nagu päike: see sütitab su sisemise valguse ja soojendab sind külmadel ning pimedatel talvepäevadel.“
Olgu ilm milline tahes, kui tulen välja ühest auruküllasest sessioonist saunas, mida tavaliselt köetakse 70–100 kraadi vahele, tunnen sisimas soojust ja rõõmu. Päivi ütleb, et kasutab sauna ka tervise pärast.
„Minu seljalihased ei talu stressi. Saun lõdvestab nii lihaseid kui mõtteid. See vähendab stressi ja vererõhku, mis on minu jaoks väga hea, kuna meie suguvõsas on kõrge vererõhu oht. Ma pole pidanud vererõhurohtu võtma ja ma arvan, et see tuleb sellest,“ ütleb ta saunale viidates.
Auväärse Soome Saunaseltsi väitel on sauna tervisekasu muu hulgas selline: * väsinud lihaste rahustamine ja lõdvestamine * pinge ning vaimse ja füüsilise kurnatuse maandamine * vereringe parandamine * vererõhu langetamine * parema ja rahulikuma une soodustamine * haigustele vastupanuvõime tõstmine * puhta ja terve naha säilitamine ning mürkide ja nahavigade eemaldamine.
Veel üks suurepärane sauna aspekt on see, et see on suur ühtlustaja. Kuna kõik on alasti, on mänguväli paljaks kooritud, kui nii võib öelda. Avalikes ja privaatsetes saunades, mis kogu maad täkivad, vestlevad inimesed üksteisega nii, et nad ei pruugi teada teise nime, ametit ega muid isiklikke detaile. See, kas sinu kõrval istujale kuulub Lada või BMW, Rolex või Timex, ei ole oluline. Puupingil istuvad koos igasuguse elu esindajad.
Ja ajal, kus paljud on liimitud oma nutiseadme külge, on see looduslik digipuhastuse tsoon: telefone kuuma leili sisse ei lubata ja nad ei kuulugi sinna.
Katja Pantzar “Leides sisu”
Unusta hygge – on aeg küünlad ära puhuda ja minna laia maailma!
Ajakirjanik Katja Pantzar tegi just seda, kui ta kolis Soome ja avastas võimsa kontseptsiooni: sisu ehk igapäevase vapruse. Selles köitvas ja praktilises juhendis näitab ta, kuidas me kõik saame võtta omaks lihtsad ja visadust kasvatavad kombed, mis muudavad soomlased maailma kõige õnnelikumaks rahvaks. Loe lähemalt…
About the author
