See praktiline ja põhjalik raamat aitab teil toime tulla ootamatutes olukordades, olgu need elektrikatkestused, küberrünnakud, pandeemiad või metsapõlengud. Raamat jaguneb kolmeks osaks: üldised nõuanded, looduslikud ohud ja inimeste põhjustatud katastroofid. Olles ühtaegu informatiivne ja humoorikas, pakub raamat palju ootamatuid lahendusi, mis võivad ühel hetkel päästa teie elu.
KODUS JA VÕÕRSIL
Kui ma töötasin erakorralise meditsiini osakonnas, meeldis mulle vaadelda inimesi, keda ooteruumis nägin. Üks mu vaieldamatu lemmik oli tüüpiline perekond, kes saabus kohale pärast nädalavahetusel toimunud äpardusi. Kaks pereliiget (tavaliselt isa ja üks lastest) hoidsid otsmikul jääkotikesi, et valutavaid paistes muhke leevendada. Lisaks sellele vajas ühe poisi või tüdruku käsi või jalg ülevaatamist. Ning ema nägi alati päris vihane välja.
Seda seltskonda nähes mõtlesin iga kord kohe: „Ahaa, batuut.”
Ja tihti oli mul õigus.
Batuudil hüppamine on tõeliselt lõbus ja mul pole mingit kavatsust teid hirmutada, et loobuksite mõttest see asjandus ka oma perele soetada. Ent mul endal pole mingit soovi seda teha. Kohe selgitan, miks. Kui üks laps (või üks täiskasvanu) batuudil hüppab, siis enamasti mingit ohtu pole, sest üks inimene põrkab tavaliselt batuudi keskel üles-alla. See on kõige vetruvam piirkond ja samas ka kõige ohutum, sest jääb servadest kaugele. Ent kui batuudil hüppab korraga kaks inimest, nihkuvad nad keskelt eemale ja satuvad kõikidesse mati piirkondadesse. Kui tegemist on kahe koos lustiva väikese lapsega, pole tavaliselt probleemi, sest neil on üsna sarnane kehakaal ja kummagi lapse põrked ei vii teist eriti tasakaalust välja. Kui aga isa otsustab, et läheb batuudile koos ühe lapse või kõikide lastega hüppama, ei oska ta paraku reeglina oma jõudu – khm, raskust – hinnata. Selle tagajärjel muutub põrkumine ebaühtlaseks. Üks isa hiigelhüpe viib lapse tasakaalust välja, laps paiskub õhku ja selle soovimatu tulemus ongi perekond traumapunkti ooteruumis. Perekond, kes koos hüppab, pannakse ka koos lahasesse.
Tõsi, tänapäeval on batuutidel olemas kaitsevõrk, kuid need võrgud pole sugugi täiuslikud. Harilikult on need väga lõdvad. Mõnikord kipuvad need rebenema ja nende vahetamine on äärmiselt tüütu. Kuid isegi juhul, kui need on heas korras, pole need piisavalt tugevad, et langevat keha peatada.
Uskuge mind. Ma tean seda, sest olen EMO seinte vahel küllalt selliseid juhtumeid näinud.
Ilmselt võiks öelda, et sõjaväelase elu koos meditsiinitööga on voolinud minust omamoodi elupõlise skaudi, kes elab alati esimese seaduse järgi: ole kõigeks valmis.
Nüüdseks on mu naine Lynda ja lapsed minu omapäraste väikeste tavadega juba harjunud. Lynda teab, et magama minnes asetan jalanõud voodi lähedale. Mu lapsed teavad, et issi hoiab alati kodus 30 päeva ravimivarusid – nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid, mida keegi meist parajasti kasutab. (Jah, enamiku ravimite korral võite paluda, et arst koostaks teile retsepti just sellisel viisil, mis võimaldab seda meetodit rakendada.) Mu perekond teab, et kohe, kui meie varud ei kata enam järgmist 30 päeva, teen vajalikud tellimused, et neid täiendada.
Igaks juhuks. Lihtsalt igaks juhuks.
Nad teavad, et kui viia mind ükskõik millisesse Ameerika Ühendriikide linna, alevikku või maapiirkonda, kulub mul umbes 2 tundi, et käia erinevates poodides ja apteekides ning panna kokku põhjalik esmaabikomplekt. Valmis varustusekotti võivad kuuluda näiteks sellised asjad nagu sidemed, venivad lahased, karp nitriilkindaid, Leathermani või Gerberi universaalne tööriist, rohmakas ja võimas taskulamp, remonditeip, piisavalt riiet mitme žguti valmistamiseks, jooditabletid, pudel pesuvalgendit, gallon (3,8 liitrit) vett iga pereliikme kohta nii paljudeks päevadeks kui vaja võib minna, tulesüütaja või taskutuletael ning karbitäis ühekordseid N95 tolmumaske, et kaitsta meid ohtliku tolmu ja saasteainete sissehingamise eest.
Need esmatarbevahendid lisan paljude teiste asjade juurde, mis tasub alati reisile kaasa võtta, nagu näiteks silikoonist randmerihmad, millele on märgitud iga pereliikme olulised andmed: nimi, veregrupp, allergiad ja kontaktandmed juhuks, kui on tarvis hädaolukorras ühendust saada.
Kui mul oleks ettevalmistusteks veel pisut rohkem aega, siis hangiksin tõenäoliselt ka mõned LifeStraw veepuhastusfiltrid, mis võimaldaksid mul endal või mu lähedastel turvaliselt peaaegu ükskõik missugust vett juua.
Lapsed pidasid mind veidi peast põrunuks, et selliste äärmustega tegelesin. Kuid tänaseks on neist mõlemast saanud arstid ja vahel panen tähele, kuidas nad kordavad asju, mida mina olen neile rääkinud. Mind nad tihtipeale seejuures ei meenuta. Aga ei peagi. Kuni nad vajalikke ettevaatusabinõusid rakendavad, olen rahul. Nad on nüüd piisavalt vanad, et oma peaga mõelda. Ent kui nad olid väikesed, tegi minu mõistus vajaliku töö ära ja nemad ei pidanud sellega vaeva nägema. Ma usun, et teiegi soovite sedasama oma lähedastele ja kõigile teistele, kes teiega sama katuse all elavad, lemmikloomad ja vanavanemad kaasa arvatud.
Minu kodu on minu kindlus. Oma kodu kullakallis. Kus kodu, seal süda. Selliste ütluste kasutamisega näitame üles erilist austust paiga vastu, mis pakub meile varju ja kaitset. Tänapäeval on minu arvates väga oluline leida piisavalt aega, et oma kodu tõepoolest turvaliseks muuta ja teha selleks mõningad lihtsad ettevalmistused. Paljudest asjadest, mida ma I osas räägin, olete võib-olla kogu elu jooksul kuulnud räägitavat. Ent olen koondanud need soovitused siin kõik ühte kohta kokku, et teil oleks vajalikud nõuanded olemas, kui neid tarvis läheb.
Ma soovitan teil seada endale eesmärgiks raamatu iga peatükk põhjalikult läbi töötada ning välja selgitada, mis on teie enda ja teie lähedaste jaoks oluline. Minu mõtteviisi kohaselt tuleb kõigepealt kodune elu turvaliseks muuta, seejärel aga olete valmis vastu astuma sellele, mis ootab teid siis, kui kodust lahkute.
Selleks on allpool toodud mõned nõuanded, mida võite oma kodus järgida – miks mitte juba näiteks eeloleval nädalavahetusel. Ma pean neid esmasteks ülesanneteks koduse turvalisuse tagamisel, mille eesmärk on ennetada paljusid tüüpilisi õnnetusi, enne kui need juhtuvad. Kogu I osas on neid lisatud veel mitmeid.
- Meil kõigil on kodus tüütuid pisiasju, mis nõuavad tähelepanu. Ebatasased põrandad, halvasti sulguvad uksed, vanad elektripistikud, mida tuleb parandada, vanad kodumasinad, millega tekib probleeme jne. Nendega on väsitav tegeleda, sest need nõuavad aega, raha ja tihti energiat, et leida sobiv remondimees. Tehke olukord enda jaoks lihtsamaks: valige välja paar projekti, millega igas kvartalis tegeleda ning võtke need järjest ette, nii nagu aeg lubab.
- Jälgige, et elektriliinide lähedusest eemaldataks õigeaegselt kõik ohtlikud puuoksad. Jälgige, et aiatööriistad, lumelabidad jms oleksid heas seisukorras, nii et saate alati oma aia eest erinevatel aastaaegadel hoolitseda.
- Kontrollige kodus kõiki redeleid ja treppredeleid ning vahetage kohe välja, kui need tunduvad logisevat või halvas seisukorras olevat.
- Vähemalt kaks korda elus olen pidanud gaasilekke tõttu keset ööd majast välja jooksma. Seepärast panen õhtul magama minnes alati voodi kõrvale tugevad jalatsid, mida on lihtne jalga panna. Mitte sussid. Kvaliteetsed kõva tallaga jalatsid, millega saan turvaliselt õue kiirustada, kui peaks toimuma gaasileke, tulekahju või ükskõik milline muu hädaolukord, mis sunniks mind ja mu pereliikmeid öösel kodust põgenema. Kui tahate, võite mind paranoiliseks pidada. Aga ma soovitan teil samamoodi talitada.
- Veenduge, et teie garaažiuks on alati töökorras. Kui teil on väikesi lapsi, siis soovitan kaaluda elektrilise ukseajami paigaldamist. Jälgige, et fotosilm, mis takistuse tuvastamisel ukse peatab ja uuesti avanema paneb, töötab korralikult ning selle ees pole prahti, näiteks puulehti, ämblikuvõrke vms. Õlitage ukse vedrusid ja trosse regulaarselt vastavalt tootja juhistele. Jälgige, et avamissüsteemi varuaku oleks alati laetud. Teil võib olla tarvis voolukatkestuse korral sellele ruumile ja seal hoitavale varustusele ligi pääseda. Lisaks võib olla tarvis kiiresti auto kätte saada, kui tekib vajadus evakueeruda.
- Kord nädalas tuleks autoga sõita, et aku alati täis oleks, ning bensiinipaak võiks samuti pidevalt täis olla, et saaksite linnast lahkuda tanklas peatust tegemata. Autos on mõistlik hoida tööriista, mis võimaldab teil ja kaassõitjatel sõidukist välja pääseda, kui see peaks vette sattuma. Sellistel universaalsetel tööriistadel on olemas noatera, et turvavööd läbi lõigata, ning haamer, millega saab purustada külgaknad, ent mitte esiklaasi. (Pidage meeles: bensiin muutub kasutamiseks sobimatuks 6 kuuga. Kui te pole autoga kaua aega sõitnud, võib teil olla tarvis kõlbmatu bensiin paagist eemaldada ja asendada see värske kütusega.)
- Kui te kavatsete paigutada garaaži sügavkülmiku, siis valige kindlasti garaažis kasutamiseks sobiv mudel, mis suudab taluda äärmuslikku temperatuuri kliimaseadmeta ruumis.
- Teie nutitelefonil on tõenäoliselt olemas rakendus, mis võimaldab valida numbrid, mida näidatakse lukustatud telefoni ekraanil, et päästjad saaksid kergesti seda teavet näha, kui teiega midagi juhtub. Aktiveerige see funktsioon kohe. Lisaks võib telefon võimaldada teie asukohateabe ja elutähtsate andmete automaatset saatmist, kui valite hädaabinumbri – ka see funktsioon tasub aktiveerida. Äärmisel juhul võite valida teile oluliste inimeste numbrid aadressiraamatus ja lisada nende nimele tähed „HO”, mis tähendab „hädaolukorras”. Ent peate arvestama, et sellisel juhul ei pruugi päästjad reaalses hädaolukorras suuta teie telefonilukku avada, et näha, kellele helistada.
- Kui oma lemmikloomad õue laseme, on neil kaelarihmale märgitud kontaktandmed, et looma kadumise korral saaks leidja meiega ühendust võtta. Kuid iga päev saadame oma lapsed välja ilma mingite isikuandmeteta. See võib olla õigustatud, kui te ei taha, et võõrad inimesed teie lapse nime teaksid. Ent seda seisukohta võiks pisut muuta, kui te perega puhkusele sõidate või külastate rahvarohkeid kohti (näiteks teemaparke), kus laps võib kergesti kaduma minna. Turvaline ja mugav randmepael, millel on kirjas lapse allergiad, haigused ja teie kontaktandmed, on reisil viibimise ajal mõistlik valik.
- Hooajavälisel ajal vaadake üle kogu spordi- või puhkusevarustus, mida teie pere kasutab (päästevestid, jalgrattakiivrid vms), ning vahetage välja kõik esemed, mis on kahjustatud või lastele väikeseks jäänud. Nagu selles raamatus ka edaspidi lugeda võite, saab spordikiivreid hädaolukorras mõnikord pea kaitsmiseks kasutada.
- Kui te mõtlete, kuidas õpetada lapsi katastroofideks valmis olema neid seejuures hirmutamata, siis soovitan lugeda peatükki zombidest (lk 94). Jah, just nimelt zombidest.
- Enne kui edasi lähete, tehke palun mulle heameelt. Minge ja vaadake oma batuudi kaitsevõrk üle. Aitäh.
John Torres “Kuidas alati ellu jääda“
Dr John Torres on erakorralise meditsiini arst ja USA õhujõudude veteran, kes on veetnud terve elu eesliinil ja päästnud inimesi kõikvõimalikest katastroofidest. Toetudes oma kogemustele meditsiini-, aga ka militaarvaldkonnas, koolitab ta NATO erivägesid ja on sage külaline USA telesaadetes. Loe lähemalt…
About the author
