Rahva Raamatu kirjastus toob sinuni teosed, mida soovitame soojalt igale raamatusõbrale. Küsimusele, miks just need raamatud lugemist väärivad, annavad vastuse meie kirjastajad René Tendermann, Jaana Maling ja Urmo Treisalt. Teeme sind valitud teostega loomulikult ka lähemalt tuttavaks, sest iga raamat on eriline ja väärt tundma õppimist.
Pille Hermann „Sõbraks umbrohtudega“
Jaana Maling: „„Sõbraks umbrohtudega“ on rikkaliku pildimaterjaliga aiaraamat, mis annab näpunäiteid umbrohtudega toimetulekuks. Autor Pille Hermann, kes on pikaaegne Tallinna botaanikaaia taimekaitsespetsialist, innustab lugejaid umbrohtudesse sõbralikult suhtuma ja näitab viise, kuidas erinevaid taimi, mida me oleme harjunud umbrohuks pidama, kasutada saab. Ta kõneleb neist taimedest sümpaatsel viisil, viidates igale taimele kui isendile, kes on õigelt teelt kõrvale kaldunud ja pole kasvamiseks muud kohta leidnud, kui aiapidaja hoolikalt kujundatud lillepeenar.
Samas pole vaja peljata, et iga auväärt ohakas peab oma kohale kasvama jääma. Raamatust saab palju nippe, mis aitavad umbrohtu erinevate vahenditega tõrjuda. Terve peatükk on pühendatud tegevuste õigele ajastamisele, et umbrohu pealetungi juba eos vähendada. Lisaks õpetab raamat suhtuma rohimisse mitte kui tüütusse kohustusse, vaid kui nauditavasse tegevusse. Miks mitte võtta peenarde eest hoolitsemist kui omalaadset meditatsiooni?
Raamatust leiad:
- üksikasjalikke soovitusi ja nõuandeid umbrohutaimede ohjamiseks;
- nippe erinevate umbrohutaimede kasutamiseks;
- põnevaid salatite ja muude toitude retsepte;
- ideid käsitööprojektideks;
- nõuandeid laste kaasamiseks aia eest hoolitsemisel.“
Iliana Xander „Armastusega sinu ema“
René Tendermann: „Kui Iliana Xander andis oma kulu ja kirjadega välja põneviku „Armastusega sinu ema“, käis kirjastusmaailmas pauk, mida tihti ei kuule. Kiiresti olid agendid ja kirjastused tal kallal ja lepiti kokku, et see raamat ilmub veel suurema paugu saatel. Ja nii see eelmisel aastal väga paljudes riikides ka juhtus. Nüüd on romaan lõpuks ka eestikeelsena lettidel.
Millest see pauk? Esiteks kindlasti selle pärast, et harva kirjutavad kirjanikud kirjanikest. Veel harvem kirjandusagentidest ja nende ahnetest väikestest (ja mõnikord päris suurtest) plaanidest. Ema selle imearmsa pealkirja taga on ilmakuulus kirjanik, kes on kolme romaaniga kirjutanud end selle fiktiivse kirjandusmaailma ajalukku.
Oma tütre Mackenziega ei ole proua kirjanik kunagi eriti hästi läbi saanud. Pärast ema surma saab Mackenzie aga veidraimast veidrama kirja: „Kas tahad saladust teada?“. See kiri ei jää viimaseks, neid saabub veel, ja kirjadest kerkivatele küsimustele otsustab tütar hakata vastuseid otsima. Kes ikkagi oli tema ema. Kas tema pinevates põnevikes kirjeldatu on tõesti päriselt juhtunud? Ja kas need juhtumid on tõesti seotud tema emaga? Kas kogu ema kirjanduslik karjäär oli üles ehitatud kättemaksule?
Iliana Xanderi nime all tegutsev kirjanik on välja andnud kümneid romaane. Ta vahetab oma kirjanikunime, kui eelmisest tüdineb, aga seda eelmist (ja üle-eelmist jne) nime teab ainult tema agent. Kui kirjanik oskab oma elu nii põnevaks elada, siis „Armastusega sinu ema“ on veel põnevam.
Soovitan tarbida ettevaatusega, tegemist on sõltuvust tekitava raamatuga.“
Gabrielle Zevin „A. J. Fikry märkimisväärne elu”
René Tendermann: „Romaaniga „Homme, homme, homme“ sai Gabrielle Zevin ilmakuulsaks kirjanikuks. See on selle kümnendi, et mitte öelda selle sajandi üks enimmüünud raamatuid maailmas. Meil on seda paljud lugenud kas siis inglise või eesti keeles. Aga enne seda vapustavalt head romaani kolmest arvutimänge loovast sõbrast oli rahvusvaheliselt väga edukas ka tema romaan „A. J. Fikry märkimisväärne elu“.
See õhuke romaanike jutustab raamatutest, lugemisest, armastusest, sellest, mis on kodu ja mis on perekond. Ja sellest, kui tore koht võib olla üks raamatukauplus. Peategelane A. J. Fikry on esmapilgul üsna pahur raamatumüüja, kes isegi oma kõige lojaalsemaid kliente mühatuste ja porisemistega kostitab. Pärast abikaasa hukkumist autoavariis on ta kaotanud elu mõtte ega oska leida rõõmu ja tuge teiste seltskonnast. Kuni ta avastab oma poest väikese tüdruku, kelle ema, omakorda elu mõtte ja sihi kaotanud noor naine jättis koos kirjakesega lasteosakonna riiulite vahele. Kaks hüljatut peavad omapäi hakkama saama. Ja tasapisi hakkab ka armastus ja rõõm nende ellu naasma.
Üdini positiivne romaan on otsekui ülistuslaul lugemisele, sellele, kuidas õigel raamatul on õigel hetkel õiged vastused.“
Dr Anna Lembke „Dopamiinisõltlased”
Urmo Treisalt: „„Dopamiinisõltlased” on käsitlus ühest olulisemast kehatalitlust juhtivast virgatsainest – dopamiinist – ja selle toimest meie käitumisele. Elame ahvatluste ajastul, mil dopamiini taset tõstvad vahendid on meile kättesaadavad igal hetkel: maitsev toit, ostlemine, uudised, voogedastusteenused, sotsiaalmeedia, arvutimängud, erootika, uimastid, hasartmängud jpm. Nende hulk, mitmekesisus ja mõjujõud on väga suur. Nutitelefonide kaudu oleme ööpäevaringselt ühendatud ülemaailmsesse digitaalsesse võrgustikku, kus järgmine dopamiiniannus on vaid sõrmevajutuse kaugusel. Ehkki tehnoloogia areng on teinud meie elu oluliselt mugavamaks, on inimkond seejuures muutunud haavatavaks ületarbimise ja naudingusõltuvuse suhtes.
Raamatus selgitab psühhiaatriaprofessor Anna Lembke põnevatele teaduslikele uurimustele toetudes, miks pidev ja kontrollimatu naudingu tagaajamine võib põhjustada hoopis kannatusi, ning juhendab, mida selle vastu ette võtta. Avades keerukaid neuroteaduslikke uuringuid ja termineid kergestimõistetaval moel, sedastab Lembke, et rahulolu leidmine eeldab dopamiinitaseme kontrolli alla saamist. Tema patsientide kaasahaaravad elulised lood nende katsumustest ja paranemisest annavad lugejale lootust ja jõudu naudingusõltuvusest vabaneda ning elu täisväärtuslikumaks muuta. Praegusel liigtarbimist ja kiireid lahendusi soosival ajastul on oluline leida tasakaal valu ja naudingu vahel – see on vältimatum kui kunagi varem. Selle asemel, et end valu ja murede vastu lakkamatult tuimestada, tuleb need omaks võtta ja põhjustega tegeleda – vaid see toob tõelise ja püsiva rahulolutunde.”




