On inimesi, kelle loomingus on sama palju värvikust ja tundlikkust nagu nende mõteteski. Üks neist on kindlasti armastatud kunstnik Epp Maria Kokamägi. Rahva Raamatu uus erikollektsioon, millel on kujutatud Epp Maria erinevad maalid, kannab endas sedasama ilu ja õrnust, mis peitub kunstniku maalides.

„Mul on olnud puhas rõõm ja elevus seda koostööd teha ja loodan, et kunst jõuab nii palju enamate vaatajate ja nautlejateni.“

Selles postituses avab kunstnik aga veel ühe enda jaoks olulise maailma: raamatute maailma. Epp Maria jagab oma lugemisharjumusi ning soovitab teoseid, mis on teda saatnud, puudutanud ja inspireerinud.

Epp Maria mõtisklused raamatutest:

„Meie peres on palju raamatuid, oleme raamatuusku. Ekraanilt ei armasta lugeda, ikka on armas võtta kätte riiulist mõni vana lemmik, tunda selle lõhna ja näha lehekülgede värvimuutust ajas.

Mina armastan lugeda suvel aias, vana õunapuu all varjus mugavas aiatoolis ja teetass käeulatuses. Minu jaoks pole tähtis teksti kiiresti sisse ahmida, vaid iga päev nautida kogu seda lugemise rituaali. Seetõttu on pimedal ajal lugemist vähe, sest lambivalgel lihtsalt silmad väsivad ja pole mõnus voodis lugeda, uni tuleb peale.

Ma armastan lugeda vanu tõlkeid, eelmise suve lugemise elamus oli Knut Hamsuni „Paan“ ja teine oli Hamsuni „Maa õnnistus“. Vanades tõlgetes on põnev jälgida, kuidas meie keel on muutunud, millises arengus see on. Siia ritta sobib ka suur lemmik Selma Lagerlöfi „Jeruusalemm”. Sellest võib järelduse teha enda kohta, et mulle väga meeldib põhjamaade kirjandus ja ikka meeldib lugedes rännata tagasi olnud aegadesse, mitte tänapäeva.

Kui anda lugemissoovitusi, siis need oleksid järgmised:

Esimeseks panen heatuju raamatu, kui te tõesti vajate turgutust halli argipäeva ja armastate ka ajalugu siis Carl Mothanderi „Kulinaarsed vested”.

Kui soovite põnevust, seiklusi, armastust läbi tormilise 20. sajandi algusaastate, mis põhineb tõsielu sündmustel, siis kindlasti Tania Alexanderi „Lapsepõlv Eestis”, mis räägib Jäneda mõisaproua Mura Benckendorffi tormilistest mälestustest. Selles raamatus on kokkuvõtvalt kogu 20. sajandi esimese poole ajaloo tormid läbi Mura silmade.

Aino Kallas „Mu saatuse maa” suure soome-eesti naiskirjaniku mälestused läbi naise silmade, samuti pilguheit 20. sajandi esimese poole poliitikale ja eraelule Eestis ja Soomes, mis olid Kallase kaks kodumaad.

Theophile von Bodisco „Unustusehõlma vajunud maailmad”. Eessõnas on kirjas ühe Eestimaa daami mälestused. Selles raamatus saab hea ülevaate baltisaksa eluolust Eestimaal kuni selle lõpuni teise maailmasõja puhkedes. Raamat pakub huvi nii ajaloohuvilistele kui ka neile, kes soovivad rohkem teada saada elust mõisates. Eriti Kolga mõis on lähivaates ja saame piiluda selle suure maja igapäevaellu läbi ajaloo kardinate.

Vürst S. M. Volkonski „Kodumaa mälestused“ on suurepäraselt kirjutatud mälestused, Keila Lossi eluolu kirjeldus on eriti hingeminev.

Soovitan kohe kindlasti ilusaid kunstiraamatuid. Minu jaoks on pildiraamatud sama olulised kui kirjutatud tekstid, pilti saab ka lugeda. Raamatute maailmas nimetatakse neid coffee table books, tavaliselt on nad suureformaadilised, ilusal tugeval erilisel paberil. Siit valdkonnast leiab igaüks endale mõne lemmiku, aga mina sain sünnipäevaks suure ilusa kunstiraamatu Tascheni kirjastuselt „What Great Paintings Say”, mis on väga põnev vaatamine ja lugemine samal ajal.

Minu öökapil on praegu selle ilusa kunstiraamatu kõrval veel Mika Waltari „Riigi saladus“ ja ikka võtan korduvalt kätte Carl Mothanderi ja ka „Paani“ raamatut loen taas ja taas suure huviga koos väikese Aksliga. Aga meie pere suurim raamatusõber on väike Anita, kes veedaks kogu oma elu ilusas raamatupoes ja tema tuba oleks nagu British Library. Kogu tema taskuraha läheb raamatutele.

Minu lemmikud on praegu eesti kirjandusest Viivi Luik, Jaak Jõerüüt ja luulemaailmast kindlasti Juhan Viiding. Ootan juba suve, et saaksin oma vana õunapuu alla minna raamatu ja teetassiga, see on parim hetk päevast. 🙂

Kui küsite, kas raamatud on mu enda loomingut inspireerinud, siis kindlasti. Peale mõjutuste, olen teinud mitmeid raamatukujundusi, näiteks Piiblile, „Meie aabitsale“, Viivi Luige „Seitsmendale rahukevadele“ (Soome väljaanne, Tammi kirjastuselt, enne kui see Eestis ilmus) jne.

Sellest tuligi meelde kuulamiselamus: Viivi Luige „Seitsmes rahukevad“ Tõnu Õnnepalu lugemises. Nii oluline on raamatu kuulamise juures lugemine, see võib olla nii erinev, et teinekord ei tahagi edasi kuulata esitaja tõttu. Siinkohal tänaksin oma lemmikuid Kersti Kreismanni, Tambet Tuisku, Tõnu Oja, Ester Kuntut, Toomas Lõhmustet ja palju teisi, kes oskavad meile raamatud koju tuua läbi suurepäraste esituste.

Aga ikkagi on suurim elamus, kui oma käega saad lehekülgi keerata ja paberi sahinat kuulata, trükivärvi lõhna tunda ja head kujundust nautida.

Raamatud jäävad!“

Rahva Raamatu eridisainiga tooted on loodud neile, kes hindavad tähenduslikke esemeid, mis räägivad rohkem kui esmapilgul paistab. Rahva Raamatu SISU sarja uus erikollektsioon teeb kummarduse maalikunstnik Epp Maria Kokamägile ja tema loomingule. Erikollektsioon rändab läbi muinasjutuliste Epp Maria maalide, aastaaegade, olemise ilu ja elurõõmu.

Sallid, kotid, šokolaadid – need kaunid ja kvaliteetsed tooted sobivad ideaalselt kingituseks või hoopis iseenda rõõmustamiseks.

Lisaks linastub Epp Maria Kokamägist portreefilm „Epp Maria. Elu maalides”, mis kutsub vaataja Epp Maria Kokamäe loodud maailma Sepamaa talus, mis on korraga maaliline ja muinasjutuline, samas täiesti päris, kulgedes looduse rütmis ja eemal linnakärast. Ootame sind Rahva Raamatu eriseansile juba 20.märtsil! Vaata filmi treilerit siit.

Tunnuspildiks on kaader filmist „Epp Maria. Elu maalides”.