Sławomir Mrożek “Valitud I. Proosa 1951-1974”
Sławomir Mrożek (1930–2013) on maailmakuulus poola näitekirjanik, satiirik, prosaist ja karikaturist. “Valitud teoste” I köide hõlmab lühemat ja pikemat proosat aastatelt 1951–1974. Siin on teravat satiiri, vaimukaid följetone, kafkalike nootidega absurdimaigulist proosat, filosoofilisi ja isegi metafüüsilisi lugusid. Vaata raamatut!
Andrus Kivirähk soovitab: “Klassikast tasuks kätte võtta Sławomir Mrożeki “Valitud teoste” esimene köide, mis koondab kuulsa poolaka lühijutte. Need on naljakad ja absurdsed lood, ida-euroopa huumor peaks eestlastele hästi sobima. Ja Mrożek väärib avastamist, seda enam, et ilmumas on ka tema näidendid ja muu looming.”
Neil Gaiman “Eikusagi”
Richard Mayhew saabub Šotimaalt Londonisse ja asub tööle investeerimispanka. Näib, et kõik läheb kenasti, tal on hea töö ja kaunis kihlatu ja ta on oma eluga rahul. Ühel päeval, kui ta koos oma kihlatu Jessicaga restorani kiirustab, variseb nende ees kõnniteel kokku kummaline verine tüdruk. Richard ei suuda tüdrukut sinnapaika jätta, vaid viib ta koju, sest haiglasse palub tüdruk ennast mitte viia. Ja siis järsku on kõik muutunud. Richard satub tavapärase ja tuttava Londoni asemel selle all olevasse veidrasse maailma, kus tegutsevad rotirääkijad ja kus päästetud tüdrukut jahivad verejanulised mõrtsukad, siinses maailmas kehtivad omad reeglid ja tagasipääs endisesse ellu võib osutuda võimatuks. Loe edasi…
Andrus Kivirähk soovitab: “Neil Gaiman on samuti üks autor, keda tasub tunda. Värskeim eesti keelde tõlgitud teos kannab nime “Eikusagi” ja on lummav ning salapärane lugu Londoni muinasjutulisest ja ohtlikust allilmast, kuhu pääsevad vaid väljavalitud. Varem on Gaimanilt eesti keeles ilmunud ka “Kalmisturaamat”, “Tähetolm” ning “Ja tee lõpus on ookean”. Need maksab kätte võtta – kui raamatuid kauplustest enam ei leia, mindagu raamatukokku. Suvi on ideaalne aeg, et Gaimaniga lähemalt tuttavaks saada, ta on tõesti väga põnev kirjanik.”
Urmas Vadi “Neverland“
Külluslik raamat inimeste obsessioonidest, haarav nagu film, mille omavahel põimuvaid liine tahad muudkui edasi jälgida. Mis saab eakast näitlejannast, kes hakkab reaalsusega sidet kaotama? Aga patriootlikust eestivenelasest, kes astub kaitseliitu? Ja peategelaste paarist, kui naine tüütu mehe pärast pikka kooselu päevapealt maha jätab? Romaan annab ühtlasi nii ängistava kui ka halenaljaka pildi sellest, kuidas inimesed oma kujutluste ja üksteisega (ammugi veel üksteiseta) hakkama ei saa. Iñárritu ja Aronofsky Eesti kastmes, koos autorile omaste fantaasiaelementidega. Maarja Kangro
Loe edasi…
Andrus Kivirähk soovitab: “Eesti uuemast ilukirjandusest soovitaksin Urmas Vadi “Neverlandi”. See on lõbus ja samas ka nukker lugu tavalistest inimestest, kes kangesti püüavad teineteisega suhelda, midagi saavutada ning õnnelik olla, aga paraku lähevad kõik nende plaanid ikka enamasti nurja.”
Bill Bryson “Üks suvi. Ameerika 1927”
Üheksa kuu jooksul oli üksteist inimest Atlandi ookeani ületada üritades hukka saanud. Just siis, kui kõik näis täiesti mokas olevat, lendas läänest kohale kiitsakas noormees hüüdnimega Slim ja andis teada oma soovist üksipäini üle ookeani lennata. Noormehe nimi oli Charles Lindbergh. Algamas oli täiesti erakordne suvi. Kõigest sellest ja paljust muust, mida ameeriklased korda saatsid ja mis tegi 20. sajandist tõelise Ameerika sajandi, on Bill Bryson kirjutanud oma ajalooraamatus „Üks suvi. Ameerika 1927”. Loe edasi…
Andrus Kivirähk soovitab: “Ja lõpetuseks ka midagi ajaloohuvilistele – kui Bill Brysoni “Üks suvi. Ameerika 1927″ on ikka veel lugemata, siis nüüd on küll viimane aeg. Bryson kirjutab lennunduspioneeridest ja pesapalluritest, gangsteritest ja presidentidest – üldse kõiksugu värvikatest ja veidratest tüüpidest, keda omal ajal tundsid kõik ja kes on tänaseks enam-vähem unustatud. Aga see maailm on kirev ja sellesse on mõnus sukelduda, sest Bryson kirjutab muhedalt ja kergelt.”
Andrus Kivirähk “Sibulad ja šokolaad”
Andrus Kivirähu lastenäidendite kogumik, mille fantaasiaküllased näidendid sobivad esitada ka koolide näiteringides ja lasteteatrites. Kivirähu stiili on alati iseloomustanud mõnus huumor ja ootamatud süžeekäigud ning seda kõike võib leida ka ühtede kaante vahele kogutud viiest näidendist. Need on: „Sibulad ja šokolaad“, „Rikka õelusel pole piiri“, „Vapper keefir“, „Kakand ja kakand“ ning „Hiired pööningul“. Vaata raamatut!
Andrus Kivirähk “Rehepapp”
Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Vaata raamatut!
Kõik Kivirähu raamatud leiad siit!
