Mart Juur soovitab lugemist

Mart Juur jagab raamatusoovitusi

Mart Juur on eesti humorist, ajakirjanik ja muusikakriitik, kes on avaldanud mitmeid vaimukaid nalja- ning jutukogusid. Lisaks on Juur “Prillitoosi” valvelugeja, kus ta jagab kaks korda kuus väärt raamatusoovitusi. Tema uusim menuk, huumorikogu “Igaüks on imelik”, oli üks 2020. aasta populaarsemaid raamatuid.


Tristan Priimägi “101 Eesti filmi”

101-eesti-filmiFilmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime. Loe edasi…

Mart Juur soovitab:
“Huvitav ja hariv teekond läbi Eesti kinokunsti ajaloo ja tänapäeva. Üldtuntud kassahittide, tunnustatud klassikute kõrval räägib Priimägi ka säärastest filmidest, mille olemasolu laiem avalikkus on unustanud või viibib lausa teadmatuses. Suur hulk Eesti kino kullafondi kuuluvaid töid on tehtud dokumentalistika ja animatsiooni vallas, ning just nendes kategooriates pakub Priimägi suurepäraseid üllatusi.”

Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste “101 Eesti ajakirjanduspala”

101 e ajakirjanduspalaSee ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest. Siin raamatus leidub lugusid lehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Nende seas on algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja „Aktuaalne kaamera”. Või märgilised üksikhetked, nagu „Täna 25 aastat tagasi” ja „Horoskoop”. Loe edasi…

Mart Juur soovitab:
“Kui jutt juba „101 Eesti“ sarja peale läks, tasub meenutada Roosmarii Kurvitsa ja Tiit Hennoste raamatut „101 Eesti ajakirjanduspala“. Elegantsed ja inforikkad lühiesseed annavad ülevaate Eesti ajakirjanduse olulistest verstapostidest ega jäta avamata varjatumaid seoseid ja telgitaguseid.”

Olav Osolin “Minu esimene elu”

minu-esimene-eluMIKS MA SEDA TEGIN? Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen?

Esialgu ei arvanud. Aga kui ma hakkasin ajaviiteks Facebookis kirjutama, esmalt sellest, mida ma olin lugenud või mida ma miskist asjast arvan, hiljem aga ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, siis hakkasid inimesed kommentaarides küsima, miks ma oma mälestusi raamatusse ei vormi. Loe edasi…

Mart Juur soovitab:
“Sündmusi jäädvustab ja sündmuste taha vaatab omal moel Olav Osolini memuaarteos „Minu esimene elu“. Kindla peale üks naljakamaid ja tõepärasemaid raamatuid, mis kirjutatud elust Eesti NSVs. Kui ma ei tunneks Olavit isiklikult, võiks arvata, et  tegemist on kirjandusliku kangelasega, Josef Švejki, Ostap Benderi ja Ivan Orava kauge sugulasega.”

Yuri Slezkine “Valitsuse maja”

valitsuse-maja-vene-revolutsiooni-saagaAastal 1931 valminud nn valitsuse maja, mis hiljem sai tuntuks kui maja kaldapealsel, asub teisel pool Moskva jõge Kremli vastas. Selles Euroopa suurimas kortermajas oli lisaks 505 möbleeritud korterile ka kõik muu vajalik alates kinost ja raamatukogust ning lõpetades tenniseväljaku ja lasketiiruga. Autor kirjeldab, kuidas maja asukad oma korterites elasid ja juhtisid Nõukogude riiki, kuni umbkaudu 800 nendest sattus viimaks vanglasse ja kaotas enamasti ka elu. Loe edasi…

Mart Juur soovitab:
“Kui küsida, milline viimastel aastatel loetud ajalooraamat on avaldanud võimsaimat muljet, siis kindlasti üks meeldejäävamaid on Yuri Slezkine’i „Valitsuse maja“. Detailne, mastaapne ja sügavale ajalookihtidesse kaevuv jutustus Nõukogude riigi kommunistlikust eliidist, selle tekkimisest, võimutäiusest ja allakäigust. Soovituslik kirjandus kõigile, kellel raskusi nõukogude võimu ebainimlikust ja samas kohutavalt rumalast olemusest arusaamisega.”

Alexandra Lapierre “Mura. Leegitsevad mälestused”

mura-leegitsevad-mälestusedErakordse saatusega naine 20. sajandi Venemaa tormiste ajaloosündmuste keerises – vene päritolu aristokraat Maria Zakrevskaja, proua Benckendorff, paruness Budberg ehk lihtsalt Mura. Eestis tuntud kui Jäneda viimane mõisaproua, oli Mura ühtaegu Briti salaagendi armuke, Maksim Gorki muusa, H. G. Wellsi kallim ja Londoni haritlaskonna loominguline innustaja. Loe edasi…

Mart Juur soovitab:
“Vene ajaloo murranguajast räägib prantsuse kirjaniku Alexandra Lapierre’i „Mura. Leegitsevad mälestused“ – biograafiline romaan omaaegse tuntud seikleja, suurilmadaami ja salaluuraja Maria Benckendorffi ehk paruness Budbergi elust. Teda armastasid Maksim Gorki ja H. G. Wells. Eestis mäletatakse teda kui Jäneda viimast mõisaprouat.”

Haruki Murakami “Tantsi, tantsi, tantsi”

murakami_tantsi_kaasKolmekümnendates nimetu peategelane elab kapitalistlikus maailmas, kus iidsed väärtused surevad kiiresti, kus raha eest saab kõike ning kus edu on ainus, mille nimel tasub elada. Ta on nautinud sädeleva linna hüvesid ja ehkki ta pole oma hinge maha müünud, teab ta, et midagi tema elus on puudu. Nüüd, unenägudes, nutab salapärane naine vaikselt ja kutsuvalt – tema pärast. Loe edasi…

Mart Juur soovitab:
Haruki Murakami „Tantsi, tantsi, tantsi“ viib lugeja 1980. aastate Jaapanisse, kus hakkab hargnema Murakamile omases, fantaasiat ja reaalsust põimivas stiilis põnevuslugu. Minule isiklikult avaldas kõige muu kõrval muljet sujuv kergus, millega autor 1980. aastate popmuusikahitid loo edenemise teenistusse rakendas.”

John Le Carrè “Agendi mäng”

agendi-mängNat, 47-aastane Briti salaluureteenistuse kauaaegne töötaja, usub, et tema päevad agenditalitajana on möödas. Ta on tagasi Londonis oma naise juures, kes on pidanud kaua üksinda hakkama saama. Korraga aga paistab, et tööandjatel on Natile siiski veel viimane ülesanne ja ta peab võtma üle Rahusadama, allakäinud alambüroo juhtimise. Loe edasi…

Mart Juur soovitab:
“Ja lõpetuseks heidame pilgu põnevuskirjanduse varakambrisse. John Le Carrè romaan „Agendi mäng“ kinnitab, et klassikalise Briti spiooniloo vormis saab kujutada meie rahutut kaasaega, mida kujundavad rahvusvaheline terrorism, Brexit ja Donald Trumpi säutsatused.”

Lee Child “Afäär”

AfäärÜhe Mississippi osariigi kauges kirdenurgas asuva linnakese kõrval on sõjaväebaas, kus saavad väljaõppe välismissioonide eriväelased. Nii linnakese kui ka baasi rutiinse elu katkestab ootamatult mõrv: tapetakse noor valgenahaline naine.

Kuna ilmset süüdlast kohe ei leita, satuvad kahtluse alla nii linnaelanikud kui ka baasis teenivad sõdurid. Loe edasi…

Mart Juur soovitab:
“Minu suure lemmiku Lee Childi „Afäär“ on järjekordne peatükk lõputus Ameerika eeposes, kus kõik on täpselt nii, kui peab. Halvad mehed saavad karistada, kaunid naised jäävad kauniks ja peategelane Jack Reacher läheb vastu uuele seiklusele, taskus kokkupandav hambahari ja sularahapatakas.”


Mart Juur “Igaüks on imelik”

Mart Juur "Igaüks on imelik"“Tegemist on täiesti erakordse ja enneolematu kirjandusteosega – mitte kunagi varem kogu inimkonna ajaloo vältel pole üheski raamatus ilmunud luuletust minust ja minu koerast. Juba ainuüksi sellepärast tasub kõigil raamatu ja koerasõpradel Mardi teos kindlasti enesele soetada!” – Andrus Kivirähk

“Parim viis enda lõbustamiseks on lõbustada kedagi teist.” – Mark Twain

“Minul pole juukseid ja mõnel pole jalga, ära oma puudujääke sinagi nüüd varja. Keegi pole täiuslik, igaüks on imelik.” – Mart Juur

Loe edasi…

 

About the author

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Raamatublogist

Siin blogis kirjutavad Rahva Raamatuga seotud toredad inimesed ja mõned külalisautorid sellest, mida nad armastavad: raamatutest ja lugemisest. Kui soovid sõna sekka öelda, kirjuta meile aadressil kevin.loigu@rahvaraamat.ee – raamatutest rääkivad kaastööd on alati oodatud. Mõnusat lugemist!

Archives