Kas sa tead, kes insener on ja mida ta õieti teeb? Ehk ei oska sa seda sõna täpselt seletada, aga kuulnud oled kuulsatest inseneridest kindlasti, näiteks Archimedesest, Leonardo da Vincist, Nikola Teslast ja Elon Muskist. Kui sa vaid tahad, oled nutikas, sul on kujutlusvõimet ja sa oskad välja mõelda uusi asju, võib sinustki saada insener.
Raamat „Paul hakkab inseneriks“ on hea algus ka ise inseneri ametit katsetamiseks. Siit leiad täpsed juhised, kuidas teha ise porgandiauto, tuulevurr või koguni päikesekütteseade. Lisaks saad lugeda, mida kõike on välja mõelnud Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja üliõpilased, kes olid ka kunagi väikesed uudishimulikud poisid-tüdrukud.
Tutvu raamatuga lähemalt allolevas katkendis!
DROONID
Inseneriteadus on alati vaadanud looduse poole. Loodusjõudude abil töötavad tuuleveskid ja lendavad lennukid ning sõidavad laevad. Eriti põnevaks läheb asi siis, kui kokku saavad loodusjõud, inseneritarkus ja tipptehnoloogia. Nii sünnivad näiteks ka droonid.
Nende lennutamise juures on kõige olulisem tasakaalu saavutamine drooni raskuse ja üleval püsimise aja vahel. Mida raskem on droon (näiteks kandes rasket pakki), seda vähem aega suudab see lennata.
Inimesed aga tahavad, et droonid suudaksid lennata kauem ning jaksaksid vedada raskemaid esemeid. TalTechi teadlaste üks eesmärk on uurida ja katsetada, kuidas ehitada droon, mis suudab suure raskuse juures võimalikult kaua õhus püsida. Samuti tegelevad nad sellega, kuidas saaks droonid õhus paigal püsida, selle asemel et hõljuda lihtsalt ringi.
Droonid saab muuta kaamerate abil masinnägevaks. Nii lendavad need kõrgele tuulegeneraatorite labade juurde ja uurivad, ega neis ei ole mõrasid. Samamoodi on võimalik drooniga lennata elektriliinide juurde. Infrapunakaamera droonil näitab lisaks temperatuuri. Kui kuskil elektriliinil on probleemid, tuvastab droon temperatuuritõusu ning selle järgi läheb remondibrigaad just õigesse kohta liini parandama. Seejuures peavad droonid ise otsustama, kuidas, kuhu ja kui kõrgele lennata, et mitte vastu posti või elektriliini põrgata.
Täpselt samamoodi, nagu toimivad iseauto, NYMO ja BoxBot, nii õpetatakse droone ka ise lendama, otsuseid vastu võtma ning vastavalt olukorrale tegutsema. Drooniga saab ka maapinda ja seal olevaid objekte skaneerida ja tuvastada. Droonile pannakse külge laserskanner, mille abil see uurib raskelt ligipääsetavaid kohti. Nii on võimalik droonilt saadud andmete põhjal teha maapinnast 3D-mudelid. Sellised droonid on head abimehed veel isesõitvatele autodele, andes oma silmadega auto ajule teavet selle kohta, mida auto ise ei näe.
Ilmar Tomusk „Paul hakkab inseneriks“
Kui oled uudishimulik poiss või tüdruk, siis on see raamat just sulle! Paul on ka uudishimulik. Talle meeldib joonistada, lugeda ja eelkõige koos isaga garaažis meisterdada ning uurida, kuidas asjad on tehtud. Paul tahab suurena inseneriks saada, nagu on tema isa.
Kas sa tead, kes insener on ja mida ta õieti teeb? Ehk ei oska sa seda sõna täpselt seletada, aga kuulnud oled kuulsatest inseneridest kindlasti, näiteks Archimedesest, Leonardo da Vincist, Thomas Alva Edisonist, Nikola Teslast, Gustave Eiffelist, Henry Fordist, Alfred Nobelist, Elon Muskist jpt. Aga isegi kui sa pole neist kuulnud, oled tuttav mõne nende loodud või arendatud masinaga.
About the author
