Janno Põldma on armastatud Eesti lastekirjanik, kelle sulest on ilmunud rohkelt raamatuid koeratüdruk Lotte ja tema sõprade seiklustest Leiutajatekülas, mis on rõõmustanud paljusid noori raamatusõpru. Mis on aga raamatud, mis meeldivad enim Jannole endale?
„Pöial-Liisi“ Hans Christian Andersen, kunstnik Siima Škop
Janno Põldma soovitab: “Kui olin väike, siis see raamat ootas mind riiulis. Mulle jäi ta kõigepealt meelde tänu Siima Škopi piltidele. Lasteraamatu puhul on kunstniku roll erakordselt tähtis, see on esimene, mida laps vaatab ja tunnetab. Ema oskas seda raamatut mulle kuidagi eriliselt ette lugeda. Märksõnadeks olid soojus, mõistmine ja empaatia. Ühesõnaga – igasugustest keerulistest aegadest väärikalt läbi sammunud suurepärane lasteraamat.”
„Alice Imedemaal“ Lewis Carrol, kunstnik Made Balbat
Janno Põldma soovitab: “Raamat on loomulikult hea ja tuntud, temast on tehtud filme, teatrietendusi ja muusikale. Kunstnikele on selle raamatuga töötamine pakkunud kindlasti suurt rahulolu. Made Balbat ei jää grammigi alla raamatut illustreerinud kuulsatele kunstnikele. Mina võin tema „Alice Imedemaal“ illustratsioone pikalt vaadata. Olen isegi ostnud oma lastelastele mõned tema raamitud illustratsioonid. Seintel peavad rippuma head pildid.”
„Kolm musketäri“ Alexandre Dumas
Janno Põldma soovitab: “Emal õnnestus omal ajal tellida “Seiklusjutud maalt ja merelt” sari, millest sai aastateks minu vaieldamatu lemmik. Aeg-ajalt kummitas mind unenägu, kus anti teada, et ilmunud on veel üks raamat, mida ma pole lugenud! Lugesin „Kolm musketäri“ läbi kui olin 7-8 aastane ja olin kohe D’Artagnanist ja tema sõpradest suures vaimustuses. Kui ma kaane pealt lugesin nime Alexandre Dumas, ei mõistnud ma, kes see veel on. Mingi tüüp, milleks? Vaat musketärid, nemad on alles tegijad! Hiljem olen raamatut aeg-ajalt siit-sealt sirvinud. Isegi üksikud leheküljed pakuvad endiselt suurt rahulolu. Ja Alexandre Dumas on loomulikult suurepärane kirjanik. Kusagilt on meelde jäänud, et ta olevat kirjutamise ajal selga pannud siidist hommikumantli, pähe turbani ja vööle mõõga.”
„Vahva sõdur Šveik“ Jaroslav Hašek
Janno Põldma soovitab: “Lugesin seda esimest korda, kui olin 10-11-aastane. Mäletan, et ühel päeval pea koledasti valutas, heitsin köögis laudpõrandale seljali – jahe põrand summutas mõnevõrra peavalu – ja hoides raamatut väljasirutatud kätel pea kohal muudkui lugesin. Nii naljakat ja rumalusest pajatavat raamatut polnud ma varem veel lugenud! Hiljem õppisin nägema, et vahva sõdur Šveigi maailm on ennast edukalt raamatukaante vahelt maailma murdnud.”
„Petrovid gripi küüsis“ Aleksei Salnikov
Janno Põldma soovitab: “Väga hästi kirjutatud ja komponeeritud raamat! Aga mitte ainult. Kui seda praegu uuesti üle lugeda, hakkad paremini aru saama, mis toimub meie suure naabri juures ja miks nad nii teevad. Ja ega see tuju paremaks ei tee.”
Janno Põldma “Leiutajateküla pulmapidu”
Kas te teate, kuidas Leiutajatekülas pulmapidu peetakse? Kuidas üldse on kokku saanud need toredad perekonnad, kes aastaid lapsi on rõõmustanud? Selles uues raamatus saab kõik alguse jänes Mihkli äralöödud varbast. Nagu ikka, on Leiutajatekülas palju sekeldamist, kuid lõpuks toimub ka pulmapidu. Rohkelt seiklusi ja vahvaid pilte külast, mis kõigile juba ammu tuttav.
About the author
