Tauno Vahter on tuntud mälumängur ja uue menuraamatu “Madis Jeffersoni 11 põgenemist” autor. Uurisime värske raamatu autorilt, milliste viimase aja raamatute seltsis on tema oma aega enim nautinud ja seekordselt kuulub tema valikuisse nii väärt kodumaist kirjandust kui ka uusi ning kvaliteetseid väliskirjanduse teoseid.
Craig Brown “Üks, kaks, kolm, neli! Biitlid läbi aja.”
“Minu arvepidamise järgi on see vähemalt kümnes raamat biitlitest eesti keeles. Kas tõesti on veel ühte vaja? Aga tuleb välja, et on! Craig Browni raamat valiti mullu Inglismaal aasta parimaks aimeraamatuks ja põhjus on selle meeldejääv stiil – tavapärase kronoloogia asemel on see pea 700-leheküljeline raamat üles ehitatud mahlakate vahejuhtumite kaupa, mis räägivad iseloomulikke lugusid biitlite ja nende aja kohta. Kuigi palju on valitud lõbusaid lugusid, on see mitmekülgne ülevaade biitlitest kui nähtusest, lihtsalt inimestest ja nende mõjust, mis mõnes mõttes kestab tänaseni.”
Amor Towles “Härrasmees Moskvas”
“Tavaliselt kirjutavad kirjanikuks hakanud investeerimispankurid mingit jampsi, kuidas nad Balil oma vaimsust avastavad, aga Amor Towles on päriselt kirjanik, kellel on originaalseid mõtteid. “Härrasmees Moskvas” on intelligentne ja vaimukas kirjeldus krahv Rostovist, kes pärast nõukogude võimu kehtestamist juhuse läbi pääseb surmanuhtlusest ja määratakse koduaresti hotellis Metropol, millest saab pikkadeks aastateks tema isiklik mikrokosmos. Milline on elu, elades aastaid sellises kuldses puuris? Selgub, et üllatavalt mitmekesine ja kohati isegi lustakas.”
David Vseviov “Onu Moritza sõnaraamat”
“Tunnistan ausalt, et ma pole seda raamatut veel isegi lugenud, aga kuna tegu on mõttelise järjega raamatule “Elulugu. Kaks esimest nädalat”, siis on see minu jaoks eesti kirjandusest selle sügise üks oodatumaid raamatuid. David Vseviov, keda me miskipärast oleme õppinud tundma erinevate massimõrvareid puudutavate unejuttude kaudu, on õnneks leidnud tee märksa helgema ja originaalsema sisuga tekstide juurde – ja neid ei ole kunagi liiga palju.”
Urmas Vadi “Hing maanteeserval”
Vadi tekstides on kokku põimitud teatud laadi iroonia ja õrnus, vahel domineerib rohkem üks ja teinekord teine. Irooniline Vadi on kirjanduslik metsasanitar, kes ajaloolise novellitraditsiooni vaimus osutab meie kõrval ja meie sees pesitsevatele väikestele tobedustele, õrn pool annab lootust, et kõik pole veel kaotatud.
About the author
