Rahva Raamatu kirjastus toob sinuni teosed, mida soovitame soojalt igale raamatusõbrale. Küsimusele, miks just need raamatud lugemist väärivad, annavad vastuse Rahva Raamatu kirjastuse kirjastajad. Teeme sind valitud teostega loomulikult ka lähemalt tuttavaks, sest iga raamat on eriline ja väärt tundma õppimist.

Sandra Sillamaa „Lase tiiger tuppa”

Kirjastaja Katrin Jaaska: „Sandra Sillamaa „Lase tiiger tuppa” on ühtepidi praktiline abiline, mis aitab üles leida meis kõigis peituva julguse. Teisalt tuletavad selles raamatus peituvad üsnagi isiklikud lood meile meelde rahulikuma ja rõõmsama elu põhitõdesid, ning sedagi, et meil kõigil on elus raskeid momente ja õnneks pole me selles üksi.

Kui sul on keeruline aeg ja tunned, et oled ummikus, siis tiigri-raamat annab loodetavasti nii mõnegi soovituse, kuidas samm sammu haaval edasi liikuda ja mis peamine – endast alati hoolida.”

David Epstein „Haare. Miks laiem haare spetsialiseerunud maailmas eelise annab”

Kirjastaja Krete Parelo: „David Epsteini „Haare“ on inspireeriv enesearengu raamat, mis sobib eriti hästi neile, kes tunnevad, et nende professionaalne teekond ei ole olnud sirgjooneline. Raamatust leiab paljude edukate sportlaste, kunstnike, muusikute ja teadlaste lugusid, mis tõestavad, et just mitmekülgsus on edu võti. Sellest laialdaselt tunnustatud raamatust leiavad rohkelt mõtteainet nii tööandjad, spetsialistid, tudengid kui ka lapsevanemad.”

Cara Hunter „Mõrv perekonnas“

Kirjastaja René Tendermann: „Kaunis Oxfordis elab palju suurepäraseid krimikirjanikke, kes oma lugejate rõõmuks raamatulehekülgedel kümnete kaupa inimesi tapavad (üht sellist kena inimest võis näha ka äsja lõppenud Head Read festivalil). Cara Hunterit ei pea eesti krimilugejatele õnneks pikalt tutvustama – üle maailma miljoneid eksemplare müünud „DI Fawley juhtumite“ sari on pälvinud ka meil palju kiidusõnu ja nautinud müügiedu. Hunter tegi „DI Fawley“ sarjas päris osava triki – ta kaasas tegelasena sotsiaalmeedia ehk kõiki politseiuurimisi jälgiva bloginduse ja kõiki artikleid saatva kommentaariumi. Ja ta tegi seda väga osavalt. Ei olnud just kõige meeldivam tegelane, aga särtsu andis kõvasti.

„Mõrv perekonnas“ on Hunteri katse meediamaastikul veel kaugemale minna, sest ta asetab 20 aastat tagasi toimunud mõrva uurimise ei kuhugi mujale kui tõsielusarja, millel pealkirjaks „Kurikuulus“. Kuus oma ala eksperti on toodud kaamerate ette, kus nad peavad uuesti läbi vaatama kõik tõendid, küsitlema veel kord kõiki tunnistajaid ja… leidma kurjategija. Elu ei pea aga lihtne olema ja Hunter keerab mõnuga lugeja närve krussi, kuni need põnevusest/pinevusest kärssama hakkavad (närvid, mitte lugejad). Kas lõpp hea, kõik hea? Nojah…

Seda, kas Cara Hunter tõsielusarjadega jätkab, me veel ei tea. Aga seda teame küll vägagi kindlalt, et sügisel ilmub „DI Fawley juhtumite“ järgmine raamat. Seni ravige närve!“