Rahva Raamatu kirjastus toob sinuni teosed, mida soovitame soojalt igale raamatusõbrale. Küsimusele, miks just need raamatud lugemist väärivad, annavad vastuse meie kirjastajad René Tendermann ja Krete Parelo. Teeme sind valitud teostega loomulikult ka lähemalt tuttavaks, sest iga raamat on eriline ja väärt tundma õppimist.

Alex Dahl „Pärast tema kadumist”

René Tendermann: „Alex Dahli „Pärast tema kadumist” on meisterlikult kirjutatud psühholoogiline põnevik, mis haarab esimesest leheküljest ega lase lahti enne viimast. Loo taustaks on Norra karge loodus ja Milano moelavade särav, ent sünge maailm. Just siin põimuvad kolme naise – Livi, Anastassia ja Selma – elud.

Liv, üksikema, kes oma minevikku rangelt varjab, on valmis tegema kõike, et kaitsta omapoega. Anastassia, modell, keda mood ja glamuur tõmbab otsekui majakas, satub maailma, mis on palju ohtlikum, kui ta oleks iial arvanud. Selma, sihikindel ajakirjanik, on aastaid töötanud selle nimel, et paljastada modellimaailma telgitaguseid, kuid mingil põhjusel ei taha toimetused tema kirjutisi avaldada.

Kui Selma kuuleb noore naise ja tema poja röövist, hakkab ta taipama, et see on otseselt seotud tema uurimistööga. Aga ta teab ka, et seda edasi uurides seab ta ohtu enda ja võib-olla ka mõne teiste elu.

Dahli kirjutamisstiil on terav, filmilikult kiire, mis lööb lugeja mitmel pool hingetuks, nagu oleks ta tutaka saanud. Inimkaubanduse ja moemaailma varjatud ohtude kirjeldamine teeb sellest põneva lugemise. Kõik mis särab, ei pruugi olla kuld. Ja ometi kutsub see sära liblikaid enda poole hoolimata sellest, et leek võib tiibu põletada.”

Anneli Fichtelius „Orelimängija tütar“

René Tendermann: „Pole midagi huvitavamat, kui romaan meie endi ajaloost. Anneli Ficteliuse „Orelimängija tütar“ jutustab loo Tio Pelmasest – rannarootsi tüdrukust 19. sajandi lõpus Läänemaal Riguldi lähistel Johani talus. Ehkki paberite järgi on nad vabad talupojad, peab tema pere taluma tsaari sõdurite ahistamist, maksma renti ja tegema tööd kohaliku paruni mõisa heaks.

Fichtelius maalib oma perekonna ajaloole tuginedes ülimalt elutruu pildi karmist taluelust, kus pikad päevad on täis rasket tööd. Kui Tio hakkab koolis käima, mõistab ta, et ei taha tulevikus olla tüüpiline talunaine – ta unistab õpetajaks saamisest, mis tol ajal oli tüdruku jaoks pea võimatu. Tema elu teeb kannapöörde, kui mõisa leskparuness tüdruku nutikust märgates ta oma teenijaks võtab. See avab Tiole ukse täiesti uude maailma, kus tema unistus võib isegi tõeks saada.

Samal ajal toimuv venestamine teeb aga nii eestlaste kui ka rannarootslaste elu aina pingelisemaks: koolides sunnitakse lapsi õppima vene keelt, õigeusu kirik laieneb ja ajale jalgu jäänud maailmapildiga baltisakslastest mõisnikud koormavad talurahvast üha enam.

Rannarootslastest jutustavaid romaane pole just palju. Kuigi Fichteliuse „Orelimängija tütar“ toimub hilisemal ajal, meenus mulle kohe Herman Sergo suurteos „Näkimadalad“. Mind jäi lugedes kummitama kaks põnevat detaili: eestlaste mitte kõige meeldivam suhtumine rootslastesse ja painav hirm venelaste ees. See detailirohke ja emotsionaalne lugu unistustest, vastupanust ja identiteedist on tõeliselt põnev sissevaade üsna omaette hoidvate rannarootslaste ellu enne Teist maailmasõda.“

Sadhguru „Karma. Joogi teejuht oma saatuse kujundamiseks“

Krete Parelo: „Sadhguru on India joogi, kelle õpetused on aidanud miljoneid inimesi maailmas. Tal on imeline oskus selgitada iidseid jooga tarkuseid selliselt, et need puudutavad sügavalt ka tänapäeva inimest. Selles raamatus võtab Sadhguru lugeja oma mõtisklustele kaasa ja viib ta vaimsele teekonnale, selgitamaks karma olemust. Tuleb välja, et karma ei olegi päris see, mis me arvame.“