Kirjanik, kirjandusteadlane ning õpetaja Jaanus Vaiksoo soovitab lugemiseks raamatuid ajaloo-, lastekirjandus- ning loodushuvilistele. Alates 2000. aastast, mil ilmus Vaiksoo esimene lasteraamat “Neli hommikut ja üks õhtu”, on lugejad saanud rõõmu tunda üle kahekümnest Vaiksoo jutu- ja luuleraamatust. Viimati ilmunud “King nr 40“ kinnistab Vaiksoo staatust ühe oluliseima eesti lastekirjanikuna.
Voldemar Õun “Uus evangeelium“
Jaanus Vaiksoo soovitab: “Voldemar Õuna „Uus evangeelium“ (1953) on mahukas romaan, mis räägib aastatest 1939-1941, mil Nõukogude Liit okupeeris ja hävitas Eesti Vabariigi. Tunnistan, et romaan oli ka minu jaoks ootamatu ja üllatav avastus, ehk nagu ütleb järelsõnas Eerik-Niiles Kross: „Eesti kirjanduses leidub vähe nii põhjalikult unustatud romaane kui Voldemar Õuna „Uus evangeelium“. Tegelikult on see hämmastav.“ Tõesti hämmastav, sest 1953. aastal paguluses ilmunud Karl Ristikivi „Hingede ööd“ teab iga eesti lugeja, siis samal aastal ilmunud „Uus evangeelium“ ootab – pea seitse aastakümmet hiljem! – alles avastamist.
Ent pole halba heata, ehk ongi just nüüd õige aeg, kui Venemaa jõuline propaganda püüab ajalugu ümber kirjutada, muuta olematuks Baltimaade okupeerimise ja mõlemad suurküüditamised. Mängitakse uute põlvkondade peale, kes ei mäleta vahetult neid aegu. Ei lähe läbi! Voldemar Õuna telliskivi mõõtu romaan lajatab ausalt ja halastamatult. Mart Orava saatesõnast saab huviline teada ka kirjaniku enda vähetuntud eluloost.”
Betti Alver “Koguja“
Jaanus Vaiksoo soovitab: “Betti Alveri luule on eesti kultuuri haruldus. Sellist sõnajõudu ja –ilu kohtab harva. „Kogujas“ on olemas kogu Alveri luule. Hiljaaegu sai nähtavaks Enn Lillemetsa autorifilm „Betti Alver. Ilmauks on irvakil“. Film puudutab Betti Alveri ja Heiti Talviku elu ja loomingut vägagi kaasahaaravalt, tundlikult ja lihtsalt. Selles mõjuväljas on hea võtta filmi vaatamise järel raamat Alveri luuletustega, nautida eesti keele rikkust ja mõttetihedust. Alveri luulel on puhastav mõju, peale lugemist tunned end pisut parema inimesena. Nii on „Koguja“ üks neid raamatuid, mis võiks koduriiulis alati käepärast olla.”
Mats Traat “Säidse äidset“
Jaanus Vaiksoo soovitab: “Mulle tundub, et Mats Traadi tartumurdeline looming on iseäranis põhjaeestlasele nauditav lugemine. Selles on midagi sooja, minevikuhõngulist, sealt kostab kadunud aegade kõla. Kui võtta ette Traadi kolmeteistkümnest romaanist koosnev sari „Minge üles mägedele“, saab tegelaste dialooge lugedes tartu keelega üsna sina peale. See on mahlakas ja maalähedane, nii nagu ka kirjaniku viiess luulekogu tartu keelen „Säidse äidset“:
Lõvvaluu olliva täl kõva
Võt`t lavvaveerest kinni
Kõndse tarre müüdä laud ambun
Ümbre kilkava latse
Laubaõdagu tulli kodu
Läits oja viirde mõskma
Purjun pääga kasatskit tandse
Pal`lalt katuseharjal”
Toomas Kukk “Eesti vähetuntud taimed“
Jaanus Vaiksoo soovitab: “Botaanik Toomas Kukk tunneb vist kõiki Eestimaa taimi ja on tänuväärt, et oma rikkalikke teadmisi jagab ta heldelt ka lihtsale loodushuvilisele. Kukk on Eesti Alexander von Humboldt. On suur vahe, kas kõndida niidul mööda heina või näha ja tunda enda ümber kogu seda liigirikkust, kus igal rohuliblel on oma nimi. Lisaks „Eesti taimede kukeaabitsale“ on Toomas Kukk kokku pannud mahuka köite vähetuntud taimedest. Sageli on nendel haruldastel liikidel oma arvukad sugulased, kellega nad esmapilgul äravahetamiseni sarnanevad. Omaette tore lugemine on nende vähetuntud taimede eestikeelsed nimed, mille üheks ristiisaks samuti härra Kukk: püsik-põrashein, lääne-sõlmhein, öö-põisrohi, tihe kaderohi, põld-linnutuder, põldpisikas, karvane akakapsas… Väärt käsiraamat igasse maakodusse ja linnarohelisse riiulisse!”
Ado Piirikivi “Viisk, põis ja õlekõrs“
Jaanus Vaiksoo soovitab: “Ado Grenzstein-Piirikivi tuntud lastevalmi uustrükk suurepäraste Jaan Tammsaare illustratsioonidega on iseäranis sobiv lugemine tänasel päeval, et tuletada meelde lihtsat tõde, mis siis juhtub, kui omavahel kokkuleppele ei jõuta, igaüks teab kindlat tõde ja teiste loll jutt paneb parastama ja õhku ahmima:
Põnnadi, põnnadi hüppas põis,
naeris, mis ta naerda võis!
“Vaata kuidas rumalad
uppusivad mõlemad!”
Tõmbas ennast õhku täis
ja karplauhti lõhki käis!“
Jaanus Vaiksoo “King nr 40“
Tuttav seltskond saab jälle kokku: Kingamees ehk Hugo Bachmann on hädas – tema armas Katja tahab minna kanuumatkale. Mitte eluski pole linnamees Hugo kanuusse istunud. Kas see on ikka hea mõte? Appi tulevad noored sõbrad Paul Viies ja Minna Riin. Kui kevadine jõgi matkaseltskonna rabade keskel asuva Salujärve äärde viib, algab seiklus. Loe edasi…
About the author
