Jan Kaus, tõeline multitalent – kirjanik, luuletaja, tõlkija, muusik ja näitleja – hakkab Rahva Raamatu blogis kolmel korral kuus tutvustama häid raamatuid.
Vladimir Kantor “100 dollarit. Njanja. Pensionäri surm”
Kogumikus on kolm pikemat juttu, mille kõigi puhul on ühendavaks teemaks vene intelligendi kohanemine ja kohanematus muutuvate aegadega. “100 dollari” peategelane on alalises rahahädas literaat, kes peab otsustama, kas teha kompromiss oma südametunnistuse ja veendumustega. Suur osa tegevusest toimub Tallinnas ja siin, kodust eemal, kohtab ta ka tõelist vendlust. Jutustuses „Njanja“ otsib perekond oma pojale lapsehoidjat, kuid oodatud muinasjutuvestja-memmekese asemel ilmub intelligentide perre kannatustest kibestunud talunaine. “Pensionäri surmas” vaadeldakse küpsemas eas literaati, kes üritab perekonnata hakkama saada.
Jan Kaus soovitab: “Tõlkinud Jüri Ojamaa. Eesti lugejale võib pakkuda huvi, et siin raamatus mängivad olulist rolli eestlased. Osa kogumiku esimese novelli „100 dollarit“ tegevusest leiab aset Tallinnas, satutakse restorani Nord ja KuKu klubisse. See tuletab meelde, et Tallinna linnaruumi on vene moodsas kirjanduses üsna korralikult kujutatud: mõelgem kas või Dovlatovile või Aksjonovile. Muidugi ei jäta Kantor puutumata ka Eesti NSV-d kui kohta, kus on õhus tajuda läänemaailma: „See oli ikkagi Euroopa, kuigi nõukogude varjundiga“ (lk 69). „100 dollari“ üks sümpaatsemaid tegelasi on muide Eduardi-nimeline eestlane. Eduardi kuju seostub omakorda Kantori raamatu suurema teemaga: vendlusega.
Nimelt käsitleb Kantor lihaste vendade vahelist suhet, vennaarmastuse puudumist. Eduardi tegelaskuju viib mõttele, et mõnikord on veri lahjem kui vesi, temas kehastub sümboolne vendlus, kuna ta loovutab raamatu peategelasele Glebile (kes muundub „Pensionäri surmas“ Paveliks) nii oma raha kui oma verd. Niisiis ei valitse „100 dollaris“ vendlus mitte lihaste vendade, vaid venelase ja eestlase vahel.
Muidugi on siin raamatus teisigi kaalukaid teemasid. Vastiku venna Klavdi hoiakud toovad meelde meiegi ühiskonna isehakanud Jupiterid. Klavdi kuulutab tõdesid, mida ta ise ei praktiseeri, ta õpetab inimesi lendama, roomates ise mõnuga turvalisel maapinnal.
„Pensionäri surm“ on aga veenev lugu vana mehe eluväsimusest; sellest, kuidas nii keha kui vaim tasapisi reaalsusest lahti lasevad. Head novellid!”
Tutvu raamatuga lähemalt Rahva Raamatu e-poes.
About the author
