REKET: “Ma kirjutan, sest seda pole olemas..”

rr-insta-reketSäraval sügisesel esmaspäeval tuli Rahva Raamatusse külla sama särav ja osav sõnadega žongleerija Tom-Olaf Urb ehk REKET.
Mitmekülgne ja andekas muusik armastab lisaks muusikale ka raamatuid lugeda.
Millised on need kirevad, sügavad ja harivad raamatud, mis Tomile meeldivad?

Haruki Murakami “What I Talk About When I Talk About Running”

what-i-talk-about-when-i-talk-about-running

Tom-Olaf Urb: Pigem võiks selle raamatu nimi olla — Kuidas kirjutada jooksmisest nii, et lugeja tahaks minna jooksma. Väga haaravalt kirjutatud memuaar ja reisipäevik.”

Part travelogue, part training log and part memoir, this is a rich, revealing and satisfying book offering insight into the mind of this cult writer, and the satisfaction to be found in the discipline of distance running. ‘A fitting and hugely enjoyable memoir for a writer concerned so much with the implausible tangents of everyday life…You don’t have to run a marathon to be captivated. Vaata lähemalt…

Josh Kaufman “Personal MBA”

personal-mbaTom-Olaf Urb: “Asjalik kokkuvõte sellest, kuidas ärimaailm töötab ja inimesed äris mõtlevad. Äriplaan võib olla iganenud formaat ja MBA samuti, kuid igale ettevõtlikule inimesele kulub ära mõni äriline põhitõde ning selles raamatus neid mõtteid jagub.”

A world-class business education in a single volume; so much cheaper than Harvard. Revised and updated edition. Vaata lähemalt…

Leonard Cohen “Book of Longing”

book-of-longingTom-Olaf Urb: “Võrratu kogumik rõõmsaid, valusaid ja nukraid luuletusi, pilte, illustratsioone, mis esitatud autorile omaselt eneseiroonilises võtmes. Sügav.”

Book of Longing is Leonard Cohen´s first book of new poetry since Book of Mercy was published two decades ago. It collects Cohen´s poetry written between the 1980s and the present, and also includes his wonderfully witty and sensuous illustrations, including numerous playful self-portraits. The illustrations interact with, and complement, the poetry in unexpected and fascinating ways. Book of Longing demonstrates the range and depth of Cohen´s work, revealing an extraordinary gift of language and visual art that speak with rare clarity, passion and timelessness. Vaata lähemalt…

Gregory David Roberts “Shantaram”

shantaram

Tom-Olaf Urb: “See, väga kummalise saatuse kirjanik on lahti jutustanud oma väga mahuka eluloo, millest ei puudu vanglast põgenemine, Afganistanis sõdimine ega India maffia heaks töötamine. Kirev elamus.”

In 1978, gifted student and writer Greg Roberts turned to heroin when his marriage collapsed, feeding his addiction with a string of robberies. Caught and convicted, he was given a nineteen-year sentence. After two years, he escaped from a maximum-security prison, spending the next ten years on the run as Australia´s most wanted man. Vaata lähemalt…

Jim Ashilevi “Armastuskirju teatrile”

armastuskirju-teatrile

Tom-Olaf Urb: “Ausalt, ma ei ole seda raamatut veel lugenud, aga Jimi eelmine teos Kehade Mets meeldis mulle väga. Aga kuna see raamat on välja müüdud, siis..”

Teater on saast.
Teater on armastus.
Teater on ajaraisk.
Teater päästab elusid.

Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.
Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära. Loe edasi…

REKETi teine kauamängiv kannab nime “Tuule tee”.  Album sisaldab superhitti “Võit”, mis valiti Raadio2 läbi aegade top10 parima hiphop loo hulka.
reket-tuule-tee-2015-cd1. Teine
2. Võit
3. Rotimürk & Rosé
4. Külm sõda
5. Terrori triloogia 2
6. Võõras käsi
7. 11:11
8. Hommik
9. Oru Hotell
10. Head teed
11. Tuule tee

Ilmar Raag: “READ ON… Loe Sinagi”

RR insta Ilmar Raag loeb 1Keset kesksuve kuumust külastas Rahva Raamatu Viru Keskuse kauplust eesti filmikriitik, -stsenarist ja režissöör Ilmar Raag. Lisaks filminduse ja kunstiajaloohuvile iseloomustab Hr. Raagi ka suur militaararmastus.
Miks ja milliseid raamatuid mitmekülgselt andekas ja võimekas eesti mees lugeda soovitab?

Janek Somelar „Minu Afganistan”
minu-afganistan-jumalale-lähemal

Janek Somelar: “Ma läksin Afganistani Eesti kaitseväe vormis ja ära tulin eraturvafirma kuues, aga riiete vahetus ei olnud ainuke muutus, mille seal läbi tegin. Afganistani kohta räägitakse karme sõnu. See olevat raske kliimaga, ligipääsmatu nii pinnamoe kui kultuuri poolest. Väga suletud paik, mille külalislahkusest kuuleb väga vähe, vaenulikkusest ja vägivaldsusest palju.” Loe edasi…
Ilmar Raag: Mulle sisendab lootust, kui kaitseväelasel on inimlikku uudishimu ja vajadus mõista. Veel parem on aga see, kui ta oskab sellest arusaadavalt ja kohati poeetiliselt kirjutada. Ja kõige parem on siis, kui tuleb välja, et tegemist on humanistiga.”

Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints”

väike-printsLugu väikesest printsist, kes lahkus imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga. Rännakul kohtas ta lendurit, kes kinkis talle karbis magava lamba ning rebast, kellest sai tema sõber ja tänu kellele ta mõistis, kui väga ta oma roosi juurde koju igatseb. Raamatu tuum avaldub rebase ütluses Väikesele printsile: Ainult südamega näed sa hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Loe edasi…
Ilmar Raag: “Väikesed lasteraamatud võivad tegelikult kultuuri mõjutada ja näidata ehk rohkemgi kui superintellektuaalsed teosed. Juba kolmandat korda üle lugedes avastan ikka uusi mõtteid.”

David Kilcullen „Juhupartisanid. Väikesed sõjad keset suurt sõda”

juhusissisid_ümbrispaber.inddEsimestel 11. septembri terroriaktidele järgnenud aastatel osutusid senised „väikesõdade” pidamise mudelid Iraagi ja Afganistani paindlike mässajate vastu võitlemisel muserdavalt ebatõhusaks. Mässajad viisid lääneriikide sõjaväelased patiseisu ja sai selgeks, et vajatakse mingisugust uut lähenemist. Loe edasi…
Ilmar Raag:
“Me oleme taas jõudnud ajajärku, kus traagilised sündmused maailmas sunnivad meile peale lihtsustatuid skeeme. Just sellepärast on hea, kui keegi keerukatest ja tihti võõrandunud protsessidest kirjutab arusaadavas vormis.”

Boriss Akunin „Planeet vesi”

planeet-vesi

Aastad 1903–1912. Järjekordne raamat Erast Petrovitš Fandorini seiklustest sisaldab kolm lugu, millest esimeses satub detektiiv kullalastiga uppunud galeooni otsinguil end ühel Atlandi ookeani saarel varjava maniaki jälile, teises uurib, kuidas mõrvati naine, keda ta oli kunagi armastanud, ja kolmandas selgitab võimalikult revolutsionääridega seotud rongiröövi asjaolusid. Autori liigituse järgi on esimene lugu tehnokraatlik, teine nostalgiline ning kolmas idiootlik kriminull. Loe edasi…

Ilmar Raag: “Akunin väidetavalt mõtleb oma lood välja Moskvas ja kirjutab neid Prantsusmaal. Muidugi ei ole see oluline. Tema Erast Fandorini detektiivilood ei ole puhtalt kuritegude lahendamise kirjeldused. Seal on alati küsimus ka inimese isiklikust vastutusest segastel aegadel.  Isegi kui näib, et suured ja võimsad otsustavad maailma saatust, ei võta see ju meilt lihtsurelikelt ära vastutust.”

Paša Matšinov „Gogoli disko”

gogoli-diskoPaavo Matsini romaani “Gogoli disko” tegevus toimub tuleviku-Viljandis, kus on tagasi tsaarivõim, sõidab metroo ja kiiskavad kuldsed kirikute sibulakuplid. Värvikate ja kohati kriminaalsete tegelaste igapäevase neoslaaviliku elu lööb segamini suure vene kirjandusklassiku Gogoli ülesärkamine surnuist. Loe edasi…
Ilmar Raag: “Õigupoolest on imelik, et üks eestlane kirjutab sellise raamatu. Natuke isegi heidutab, et see raamat on väga palju palju kiita saanud. Aga kui ta kätte võtta, siis ei pea need auhinnad enam meeles püsima. Õigupoolest muutub siis kõik iseenesest suhteliseks. Sa üheaegselt põgened kuhugi groteskimaale ja samas jääd väga kindlalt tänasesse päeva.”

Kadri Hinrikus „Suur maailmareis”

suur-maailmareis

Selles raamatus on lood lastest ja nende armsatest mänguasjadest. Mänguasjad on rohkem kui lihtsalt asjad. Nad on head sõbrad ning truud abilised. Mänguasjad ei jäta lapsi kunagi üksi. Loe edasi…

Ilmar Raag: “See ei loe midagi, et ma tunnen autorit. Ka tegelikult tunnen ma tema juttude stiilis ära need nõksud, mis mind lapsepõlves naerma ajasid. Ja seejärel mõtlen, et headuse otsimine ongi väga raske, ilma et see ei muutuks liialt magusaks.”

 

 

TOP 20 | 2016 esimese poolaasta müüdumad raamatud on…

2016 esimese poolaasta kõige populaarsemate raamatute edetabelit juhib pikaajalise kogemusega arsti Dr. Riina Raudsiku raamat „Energiakriis. Keha häirekell”. Tervisest saad lugeda ka teisest menukist, Giulia Enders´i “Võluv soolestik”, mis platseerub meie edetablis kolmandal kohal; Indrek Hargla romaan “Raudrästiku aeg” leidis koha nende vahel. TOP 20 raamatute hulka mahub ka kolm lasteraamatut ja täiskasvanute värviraamatut. Vaata ja loe lähemalt.

1. Riina Raudsik “Enegriakriis. Keha häirekell”

energiakriis-keha-häirekellDr Riina Raudsik on pikaajalise kogemusega arst, keda süsteemis nimetatakse tihti kassiks, kes kõnnib omapead. Oma julgete väljaütlemiste pärast on teda palju hukka mõistetud, kuid tema patsiendid hindavad tema pühendumust kõrgelt.
Raamatus „Energiakriis. Keha häirekell” kirjutab Dr. Riina Raudsik sellest, miks energiakriis tähendab kudede liigset hapestumist, põletike teket ja autoimmuunhaiguste väljakujunemist, miks ravimid tervist ei anna ning milline peaks olema inimese enda otsustusvõime organismi energeetiliste protsesside taastamisel. Loe edasi…

2. Indrek Hargla “Raudrästiku aeg”

raudrästiku-aeg

“Raudrästiku aeg” on Indrek Hargla uus kriminaalromaan, mille tegevus toimub alternatiivajaloolises muinasaja Eestis. Kuningavalla riigi Muistses Viljandis, mida tol ajal Veelindeks kutsuti, valitseb noor kuningas Uljas. Krimiromaani peategelane on aga hoopis noore kuninga nõunik Koiola Aotõiv, kelle nutikus ja  terav vaist aitavad tal lahendada mitu mõrvamõistatust. Aotõivi retked viivad teda ka Saaremaale Kaali linnusesse, kuhu on saabunud saladuslik rändur Kreekast ning tänapäeva Tallinna, kus muistse Rävala pealinn Iru rivaalitseb Härjapää linnusega. Loe edasi…

3. Giulia Enders “Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta”

võluv-soolestik-kogu-tõde-ühe-alahinnatud-elundi-kohta

Giulia Enders´i “Võluv soolestik” räägib ausalt kogu tõe ühe alahinnatud elundi kohta.
Kõmuline rahvusvaheline menuk “Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta” selgitab humoorikalt ja kaasakiskuvalt, mida uut pakub meditsiin ja kuidas me saame neid teadmisi igapäevaelus parimal viisil kasutada.
Raamatus on juttu nii toidutalumatusest, headest ja halbadest bakteritest, kolesteroolist, parasiitidest, antibiootikumidest, probiootikumidest, hügieenist jne. Loe edasi…

4. Valdur Mikita “Lindvistika ehk metsa see lingvistika”

lindvistika-ehk-metsa-see-lingvistika

“Maailmas on palju inimesi, kes on käinud Pariisis, kuid väga vähe neid, kes on käinud seenel.” 

Lindvistika (ehk metsa see lingvistika) on raamat eesti rahva päikselisemast poolest, siinsete inimeste pöörastest uskumustest, omapärasest loodustunnetusest ja maagilisest kodutundest. Eestlane on omamoodi koduigatsuse maailmameister. Nende lummavate nähtuste seletamiseks on sündinud hulk isevärki hüpoteese, millesse uskumine on teraapilise iseloomuga. Loe edasi…

5. HAPKOMAH “Kuidas minust sai HAPKOMAH”

kuidas-minust-sai-hapkomah

“Kuidas minust sai HAPKOMAH. Ja lisaks kõik lood NIHLIST FM-ist” lood vapustavad. Nihilisti lugejad nõudsid raamatut ja selle nad nüüd saavad – halastamatu ja täpse sissevaate maailma, mis eksisteerib siinsamas, ometi rebis just HAPKOMAH selle esimest korda varjust välja. Enamik meist polnud kuulnudki sõna fentanüül.
“Kuidas minust sai HAPKOMAH” on ühe noore eesti mehe narkomaaniks saamise lugu, mis on avaldatud täiesti muutmata kujul. Me ei muutnud midagi- ühtegi sõna, ühtegi tähte, ühtegi koma. See on toores, see on tänav, see on tõde.
Nagu ütleb Nassim Taleb: idioodid loevad õigekirja, targad aga mõtet. Loe edasi…

6. “Südamemandalad” värviraamat

südamemandalad-värviraamat

“Südamemandalad” värviraamatut
värvides võid leida suure rahulduse ja kohalolutunde, arendada keskendumisvõimet ning vähendada rahutust ja stressiilminguid. Värvi ning jälgi seda ilu, mis sinu silme all sündima hakkab. Südamemandalad ei pea olema värvitud piirjooni jälgides, kasuta oma fantaasiat ja kuula südamehäält. Loe edasi…

7. “Armastuse mandalad” värviraamat

armastuse-mandalad-värviraamat

Mandala tähendab sanskriti keeles ringi – müstilist sümbolit, millel ei ole algust ega lõppu ja mis on kõikide mandalate keskne osa. Joonistatud mandala väljendab terviklikkuse poole püüdlemist – usutakse, et mandala loomine ja vaatamine toob rahu ja harmooniat, aidates oma sisemaailmale keskendudes avada looja või vaataja isikupära ja erilisust ning jõuda lähemale jumalikkusele. Loe edasi…

8. “Teraapilised mandalad” värviraamat

teraapilised-mandalad-värviraamat

“Teraapilised mandalad” värviraamat sisaldab müstilisi sümboleid, mida värvides koged rahu ja harmooniat. Mandala tähendab sanskriti keeles ringi, millel ei ole algust ega lõppu ja mis on kõikide mandalate keskne osa.
Joonistatud mandala väljendab terviklikkuse poole püüdlemist – usutakse, et mandala loomine ja vaatamine toob rahu ja harmooniat, aidates oma sisemaailmale keskendudes avada looja või vaataja isikupära ja erilisust ning jõuda lähemale jumalikkusele. Loe edasi…

9. Andrus Kivirähk “Oskar ja asjad

oskar-ja-asjad“Oskar ja asjad” on Andrus Kivirähki verivärske lastejutustus.
Raamatu peategelane on Oskar, kes lõpetas äsja lasteaia ja valmistub kooli minekuks.
Kuna Oskari ema sõidab Ameerikasse ja isa on sunnitud suvel tööl käima, siis tuleb poisil minna maale vanaema juurde. Vanaema aga elab kaugel ja seetõttu pole Oskaril ka suurt lähedust vanaemaga tekkinud.
Esialgu on tal seal väga igav ja kõik tundub kuidagi võõras ja harjumatu. Loe edasi…

10. Seppo Zetterberg “Maailma ajalugu”

maailma-ajalugu

Maailma ajalugu annab üha enam üleilmastuva maailma kodanikule ülevaatliku teadmise tähtsamatest ajaloosündmustest ja ajaloolistest isikutest. Soomes juba 11. trükini jõudnud teos käsitleb kogu maailma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani ja vaatluse all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Sel moel pakub raamat konkreetsete ajalooepisoodide mõistmiseks vajaliku konteksti ja aitab saada aru, kuidas üks või teine sündmus omavahel seotud on. Loe edasi…

11. Eliq Maranik “101 smuutit. Värskust ja vitamiine”

101-smuutit-värskust-ja-vitamiine

Eliq Maraniki raamat “101 smuutit” on smuutide maailma kõige põhjalikum teejuht!
Smuutid on maitsvad, hõrgud, värskendavad ja toitvad ning raamatust “101 smuutit. Värkust ja vitamiine” leiad 101 retsepti ja juhendid, kuidas smuutisid valmistada.
Kombineerides mahlakaid puuvilju ja toitvaid köögivilju saad nautida suuri klaasitäisi smuutisid kaloreid lugemata. Retseptides kasutatakse meie looduse ja koduaia vitamiinirikkaid ning värkseid ande. Lisaks leiad häid nõuandeid viljade kombineerimise, ettevalmistuse ja säilitamise kohta. Loe edasi…

12. Mikk Sarv “Kuu” 

kuu

Raamat Kuust jagab õpetusi ja näpunäiteid, kuidas saada lähedaseks meile lähima taevakehaga. Kuu on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal, Kuu liikumise jälgimine läbi tähtkujude on pannud aluse tähestike tekkele, Kuu on põnev, saladuslik ja müstiline. Keeleuurijad on isegi oletanud, et arvsõna „kuus“ võib olla meie keelde tulnud taevakeha Kuu nimest. Kuuga lähedaseks saamine on suur väljakutse igaühele, kuid see tasub end kuhjaga ära.
Raamatus on otsesed juhised, kuidas Kuu mõjudest juhinduda oma igapäevastes tegemistes, nii nagu meie esivanemad seda on teinud, tajudes Kuu jaotumist kuueks osaks. Loe edasi…

13. Tiiu Erelt “Eesti ortograafia” 

eesti ortograafia_kaas.indd

“Eesti ortograafia” on värskelt ilmunud põhjalik eesti keele käsiraamat kõigile, kellel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada. Tiiu Erelti koostatud teos “Eesti ortograafia” on vajalik abivahend kõikidele toimetajatele, õpetajatele, õpilastele, sekretäridele jne.
Loe edasi…

14. Hardo Aasmäe ja Juku-Kalle Raid “Mõttetute riikide aabits”

mõttetute-riikide-aabits

Hurraa! Siia raamatusse on kokku kogutud Hardo Aasmäe (1951–2014) lood maailma riikidest. Geograafiakandidaat oli veendunud, et eranditult iga riik maailmas on omal moel mõttetu. Hardo plaanis rääkida neist kõigist, ent tema varajane surm tõmbas meie auahnele üritusele kahjuks kriipsu peale. Lood ilmusid algselt kultuurilehes KesKus ajavahemikul 2003–2014, aga vabadel ruumilistel põhjustel on siinsed variandid pikemad kui lehes. Loe edasi…

15. Andrus Kivirähk “Kaka ja kevad”

kaka-ja-kevad

Andrus Kivirähki lastejuttude kogumikust “Kaka ja kevad” sa armsaid karumõmmisid, lõbusaid jänkusid, vallatuid hiiri ning teisi karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia.

Lasteraamatus “Kaka ja kevad” astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Loe edasi…

16. Eno Raud “Sipsik” 

sipsik (1)

Esimene “Sipsik” ilmus 1962. aastal, nii et esimesed Sipsiku lood on kirjutatud peaaegu 50 aastat tagasi. Vahepeal on elu ikka hästi palju muutunud. Toona oli ju televiisorgi uus ja huvitav asi ja värviteleviisorist alles unistati. Selles raamatus siin on kõik Sipsiku lood, ja nad on just sellised, nagu nad alguses kirja pandi. Ning nende illustratsioonidega, mida kõik hästi mäletavad-tunnevad. Loe edasi…

17. Stig Rästa “Minu Kennedy”

minu-kennedy

Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks.
Raamatus avaldan oma lapsepõlve tagamaid, kasvamist Lasnamäel ja oma kogu arengut tänasepäevani. Kogu rännak on kirjas ajalises järjestuses, vahele pikitud erinevaid meenutusi oma elust. Samuti arutlen enda elu kõige tähtsamate asjade üle nagu narkootikumide, alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine. Loe edasi…

18. Katrin Saali Saul “Naiseks olemise kunst”

kaaned_trükk_392x281+5mm .indd

Rahvasuu naljatab, et Jumal, kes oli maailmaloomise protsessis mehe valmis meisterdanud, silmitses teda hetke ja mõtles: „Ma suudan paremini.“ Ning tegi naise.
Väeline naine on jumaliku loomingu kauneim meistritöö. Kuidas aga elada oma elu selliseks, et jumalik läte naises ei kuivaks, et sära aastatega ei tuhmuks, vaid väge tuleks vanusega juurde? Et sellest väest saaks toitu enesehinnang, mis on kõikide suhete aluseks? Selline elu on kunst. Naise süvamaailma allhoovuseid, mis juhivad ta mõtlemist, tundmusi ja käitumist, võib kutsuda naise arhetüüpideks. Loe edasi…

19. Friedemann Bedürftig “1000 lossi, kindlust ja paleed”

1000-lossi-kindlust-ja-paleedSuurejooneline raamat viib lugeja reisile maailmakuulsatesse residentsidesse – Versailles, Neuschwanstein, Alhambra, Tsarskoje Selo, Taj Mahal jpt –, mis olid ja on tänini olulised poliitika-, äri- ja kultuurikeskused. Loe edasi…

20. Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik. II trükk”

rikkaks-saamise-õpik-ii-trükk

Investeerimise ja rikkaks saamise käsiraamat.
Tegemist on praktilise käsiraamatuga, kuidas planeerida oma rahaasju, kuidas investeerida ja luua endale passiivne sissetulek läbi intressi, üüri ja dividenditulu. Samas on raamat kirjutatud jutustavas formaadis ja seal on palju Eestist pärit näiteid reaalsete tehingute kohta.
Raamatu teises trükis, mis ilmus 2014. aastal, on ligi 50 lehekülge uut materjali, 2 uut intervjuud, mitmeid uusi kinnisvara- ja laenutehinguid ning samuti on uuendatud kõiki aktsiatega seotud andmed. Loe edasi…

Vaata kõiki 2016 poolaasta TOP raamatuid siit: www.rahvaraamat.ee

Rahva Raamat Arvamusfestivalil

af_2016_sinine_aasta_paide
Arvamusfestival ja Rahva Raamatu aed tulevad taas!
12.-13. augustil toimub Paide Vallimäel neljas Arvamusfestival ja Rahva Raamatu aias toimuvad uued vestlusringid armastatud kirjanikega, põnevad diskussioonid kirjandusest ning mitmete raamatute esmaesitlused!

Tänavune raamatuaed on pühendatud Anton Hansen Tammsaare raamatu “Tõde ja õigus” 90ndale sünnipäevale ning sellest tulenevalt räägime me nii sellest, kas tuleviku raamatukogud on pilvedes või ratastel, kui ka sellest, et kas tõde on õigus ning kuidas sünnib müüt. Jutuks tulevad ka Tammsaare müütilised naistegelased ning müüdi tekkimise üle diskuteerivad “Tões ja õiguses” Karinit mänginud näitleja Katrin Saukas ja lavastaja Merle Karusoo ning modereerib A.H. Tammsaare muuseumi juht Maarja Vaino.

Kui mullu oli raamatuaias kaks esmaesitlust, siis tänavu on neid koguni neli: Contra tutvustab oma Väino Laisaaruut raamatut “Minu Läti”, reisisaadete juht Väino Laisaar esitleb oma augustis ilmuvat raamatut “4×4 reisid – Elu läbi kolme silma”. Harald Rajametsa tõlgitud Dante teost „Jumalik komöödia. Purgatoorium”  tutvustab  raamatule saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud  Ülar Ploom.
Tervisliku toidu propageerija Margit Härma esmaesitleb oma uut raamatut „Köögiviljarikkad road. Kuidas küpsetada Trooja hobust”.

Raamatuaias on oodata kümmet põnevat vestlusringi, kus osaleb üle paarikümne avaliku elu tegelase, kirjaniku ja kultuuriteadlase, sealhulgas tuleb jutuks nii tervise- kui reisikirjandus, räägime ajaloost ja keelatud kirjandusest, semiootikud arutlevad kirjanduse ja ilu teemadel.

Eraldi esiletoomist väärivad laupäeval toimuvad diskussioonid kärgperedeKatrin saali saul teemal (vestlevad Katrin Saali Saul ja Tiit Kõnnussaar) ning miks tervisekirjandus vallutab edetabeleid (arutlevad kirjanik ja doktor Adik Levin ning Hiina meditsiini arst ning qigongi õpetaja Rene Bürkland).
Hästi põnevat arutelu on oodata laupäeva õhtul kell 17 kui toimub lotmandiskussioon “Keelatud kirjandus läbi ajaloo – ehk mida on müüdud ning mida keelatud nii eile kui täna? Mis on tsensuur? Miks midagi keelatakse, kas peaks üldse kirjandust kui sellist keelustama?” Vastaval arutelul diskuteerivad kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman, eesti ajaloolane Ivo Juurvee ja saksa ajaloolane Olaf Mertelsmann; modereerib ajakirjanik Indrek Treufeldt.

ilmasrLisaks tutvustab Ilmar Taska oma hiljuti ilmunud romaani “Pobeda 1946″, mis on juba tekitanud meedias palju positiivset vastukaja. Ilmar Taska kõrvutab tänapäeva kriitilisi sündmusi ajalooga ning kõneleb ka oma muljetest Londonis, kus viibis kogumiku “Best European Fiction” esitlusel suurimas raamatupoes Waterstones Piccadilly.

Rahva Raamatu raamatuaed – pühendusega Tõe ja õiguse 90. aastapäevale

Reede, 12.08
12.30–13.30 ”Tuleviku raamatukogu – pilvedes või ratastel?!”
Otsime vastuseid küsimustele, kuhu kulgeb tänapäeva raamatukogu: kas see jääb traditsiooniliseks või vajab suuri muutusi, kas tulevik on raamatukogubusside päralt, kas e-raamat tungib jõuliselt raamatukogudesse, millised raamatud mõjutavad lugejaid, kas teemamuuseumide olemasolu on abiks õpetajatele ja kas need innustavad lugema.

13.30–14.00 Ilmar Taska: kuidas filmimehest kirjanik sai
Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Varem on ta avaldanud lühijutukogumiku ”Parem kui elu”, tänavu ilmus tema debüütromaan ”Pobeda 1946”. Taska lühijutt ”Bannõi põiktänav” valiti hiljuti kogumikku ”Best European Fiction 2016”.

14.00–15.00 „Kas tõde on õigus ehk kuidas sünnib müüt?“
Muuhulgas tulevad jutuks Tammsaare müütilised naistegelased ning müüdi tekkimine ”Tõe ja õiguse” näitel. Osalevad lavastaja Merle Karusoo ning ”Tões ja õiguses” Karinit mänginud näitleja Katrin Saukas. Modereerib A. H. Tammsaare muuseumi juht Maarja Vaino.

15.00–16.30 „Ei saa me läbi Lätita“
Sõna saavad kirjanikud Contra ja Justin Petrone. Contra tutvustab oma äsjavalminud raamatut ”Minu Läti”.

16.30–17.30 Eesti missioonisõduri pihtimused
Raamatu „Missioonisõdurina Aafrikas“ autor Kristo Pals räägib oma elu ja raamatu teemadel ajakirjaniku ja rännuraamatute autori Ivar Soopaniga.

17.30–18.30 Raamatu 4×4 reisid – elu läbi kolme silma esmaesitlus
Reisisaate ”4×4” juhi ja rännumehe Väino Laisaarega  vestleb kirjanik ja rändaja Epp Petrone. Lisamaiuspalana toob Epp oma India rännakutelt tutvustamiseks kaasa imekauneid kive.

Laupäev, 13.08

12.00–13.00 Miks vallutab tervisekirjandus edetabeleid?
Tervise ning kirjanduse teemadel arutlevad kirjanik ja doktor Adik Levin ning Hiina meditsiini arst ja qigong’i õpetaja Rene Bürkland. Modereerib ajakirjanik Indrek Treufeldt.

13.30–15.00 TLÜ Kirjastuse vestlusring Kirjandus ja ilu
Mullu möödus Dante sünnist 750 aastat. Juunis ilmus eesti keeles tema olulisimaks peetud teose ”Jumalik komöödia” teine raamat ”Purgatoorium”. Semiootik Mihhail Lotman, kirjandusteadlane ja luuletaja Ülar Ploom ning semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus arutlevad klassikaliste tekstide fenomeni üle ning mõtisklevad nende seostest nüüdisaja ja igavikuga. Arutelule järgneb Dante teose ”Jumalik komöödia. Purgatoorium” esitlus.

15.00–16.00 Kuidas läbi viia muutusi?
Tervisliku toidu propageerija Margit Härma esitleb oma uut raamatut ”Köögiviljarikkad road. Kuidas küpsetada Trooja hobust”.

16.00–17.00 Kärgpered – kas kirjandus avitab?
Arutlusele tulevad teemad, mille ”Eluterve kärgpere käsiraamat” ühiskondlikus plaanis teravalt fookusesse on tõstnud: kas enese õnne hinnaga võib lahkuda suhtest ja valmistada ülejäänud perele valu; kelle oma on laps pärast lahutust; kas üksi jäänud partneril on õigus keelata suhtest lahkunud partneril integreerida last oma uude suhtesse; milline elukorraldus tekitab lapsele pärast vanemate lahkuminekut ja kärgpere moodustamist kõige väiksemaid hingehaavu. Arvamust avaldavad psühhoterapeudid  Tiit Kõnnussaar ja Katrin Saali Saul (”Eluterve kärgpere käsiraamatu” autor). Modereerib Bestselleri konkursi projektijuht Herdis Ojasu.

17.00–18.00 Keelatud kirjandus läbi ajaloo ehk mida on müüdud ning mida keelatud nii eile kui ka täna
Otsime vastuseid küsimustele, mis on tsensuur, miks midagi keelatakse ning kas kirjandust kui sellist üldse peaks keelustama. Diskuteerivad kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman, ajaloolased Ivo Juurvee ja Olaf Mertelsmann. Modereerib ajakirjanik Indrek Treufeldt.

Rahva Raamatu aias on müügil ning saab osta kõigi kohapeal üles astuvate kirjanike raamatuid ning kirjanikelt soovi korral raamatu sisse autogrammi küsida.

Kui tahad, et Paides kõlaks vaba ja iseseisev mõte võimalikult mugavates tingimustes, toeta Arvamusfestivali Hooandjas! Hoogu saad anda siin!

Loe Arvamusfestivalist lähemalt: www.arvamusfestval.ee

Miks osaled Arvamusfestivalil?

Maarja Vaino:
“Arvamusfestivalil on raamatuala minu meelest üks olulisemaid paiku: raamatud ja lugemine peaksid ju olema igasuguse arvamise eelduseks, panema inimese kõigepealt mõtlema ja alles seejärel end väljendama.
Mul on hea meel, et seekord on raamatuala “Tõe ja õiguse” aasta puhul pühendatud Tammsaarele. Tammsaare oli ka viljakas publitsist, kes avaldas leheveergudel sageli arvamust ühiskondlikel teemadel. Lõppude lõpuks on ka Tammsaare ilukirjanduslik looming üks korralik arvamusfestival, sest tema rikkalik tegelasgalerii on ju väga jutukas ja esindab palju erinevaid seisukohti. Tammsaare tegelased mõjuvad alati vahetult ja aktuaalselt. Võib öelda, et Tammsaare kõneleb alati olevikus, sest on ära tajunud elu süvakihistused, mis vaatamata aegade muutumisele on alati olemas, mõjutavad meie elu ja seetõttu pakuvad meile huvi. Ühtlasi on see muutnud Tammsaare ka kirjanikuks, kelle puhul võib rääkida omailmast ja müütide loomisest.
Minu meelest on Tammsaare loomingus erakordselt olulisel kohal müütilise mõõtmega naiskangelannad, kes paistavad sageli olevat need, kelle kätte Tammsaare annab lõpuks otsustuse elu ja surma, tõe ja õiguse üle. Loodan, et vestlusringis suudame Hele Kõrve, Katrin Saukase ja Merle Karusooga neile naistegelastele pisut lähemale astuda ja nende erinevaid rolle avada.”

Väino Laisaar:
“Tulen Arvamusfestivalile, kuna täpselt sellel ajal ilmub minu esimene raamat “4×4 reisid. Elu läbi kolme silma” ja festival annab mulle suurepärase võimaluse oma raamatut inimestele nö lähemale tuua ja sellest rääkida. Kuna ma varem pole Arvamusfestivalil osalenud, siis ootan seda põnevusega, et saada uusi kirjandusalaseid elamusi. Ise plaanin rääkida oma reisidest – kuidas selline elu välja näeb, mida olen reisidest kirjeldanud oma raamatus ja kuidas see kõik on mõjutanud minu elu üldiselt”

Ivo Juurvee:
“Arvamusfestival on fenomen nii meil kui mujal ja sellel osalemine on aukohus – patt oleks omal erialal arvamuse avaldamisest keelduda, kui selleks võimalust pakutakse.
Tekstide keelamist või tsenseerimist on ajalooliselt põhjustanud ühelt poolt kõlbluse või riigisaladuse kaitse ning teiselt poolt poliitika ja ideoloogia. Kõike neli varianti on keeruliselt defineeritavad ja veel keerulisemalt kodifitseeritavad, loomulikult on erinevused suured ka kultuuriruumiti. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et keelamist ideoloogiast või poliitikast lähtuvalt on tihtipeale looritatud jutuga moraali või avaliku korra kaitsest. Uuem, aga mitte vähem vastuoluline, on piirangute kehtestamine üksikisiku privaatsuse kaitseks.”

Siim Kallas: “Lugeda kogu elu. Raamatud kogu eluks.”

Siim kallas1. juunil käis Viru Keskuse Rahva Raamatus külas poliitik ja Eesti Vabariigi presidendikandidaat Siim Kallas ning jagas meiega enda lemmikraamatuid!
Milliseid raamatuid Euroopa Komisjoni endine asepresident hea meelega mitu korda loeks ja kõigil teistelgi kätte soovitab võtta?
Soovituse seina kaunistab hr. Kallase mõte, mis on ka iga raamatusõbra unistuste moto: “Lugeda kogu elu. Raamatud kogu eluks.”

Irčne Némirovsky „Prantsuse süit”

prantsuse-süitSiim Kallas soovitab:Mõjuv raamat prantslastele nii traagilisest ajast 1940.a. kaotuse järel. Põgenemine, kollaboratsioon, inimlik traagika. Midagi taolist oli ka Ehrenburgi „Pariisi langemine“ aga see oli tugevasti tendentslik, kuigi hästi kirjutatud. Irene Nemirowsky oli juut, vene emigrant, kes väga tahtis olla prantslane, sai kirjanikuna kuulsaks, aga kellele prantslased ei andnudki kodakondsust ja kelle nad saatsid Saksa koonduslaagrisse.”

Némirovsky kirjutas „Prantsuse süidi” väikesesse nahkkaantega märkmikusse külas nimega Issy-lÉvźque, kus ta oma abikaasa ja tütardega pärast Pariisist põgenemist elas. Plaanitud viieosalisest teosest, mis on üles ehitatud nagu sümfoonia, jõudis Némirovsky valmis kirjutada kaks jagu – 1942. aasta juulis ta arreteeriti ning viidi Auschwitzi. Loe edasi…

Sergei Dovlatovi „Kompromiss. Riiklik Kaitseala”

kompromiss-riiklik-kaitseala

Siim Kallas soovitab: “Kõik, mis Dovlatov kirjutab, on ajastutäpne irooniline sissevaade ühiskonda, kuhu ta ei sobinud.”

Sergei Dovlatovi „Kompromiss” on tema kõige Tallinna-kesksem romaan, tööst ajakirjanikuna, absurdsevõitu elust Eesti NSV-st, inimestest ja kompromissidest, mida tuli paratamatult teha selleks, et lihtsalt üldiselt inimväärselt eksisteerida. „Riiklikus kaitsealas” töötab autor ekskursioonijuhina Puškini muuseumis Mihhailovskojes. Loe edasi…

Sofi Oksanen „Kui tuvid kadusid“

kui-tuvid-kadusidSiim Kallas soovitab: “Üsna õudne lugemine. Kas meie hulgas on tõesti sellist reetmist, sellist alatust? Vastus on – jah, on küll.”

„Kui tuvid kadusid“ on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks? Nagu Sofi Oksase varasemad teosed „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“, räägib ka „Kui tuvid kadusid“ poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama. Loe edasi…

Francis Scott Fitzgerald “Suur Gatsby”

_376x271.inddSiim Kallas soovitab: Üks väga hea romaan, et tajuda Ameerikat möödunud sajandi 20ndatel, millest on palju tänapäeva kandunud”

„Tol õhtul, kui ma esmakordselt Gatsby majja läksin, olin mina arvatavasti üks vähestest külalistest, keda oli tegelikult kutsutud. Gatsby juurde ei oodatud
küllakutset – sinna lihtsalt mindi. Istuti autosse, sõideti Long Islandile ja leiti end korraga Gatsby väravast. Tavaliselt leidus ikka keegi, kes Gatsbyt
isiklikult tundis ja uustulnukaid tutvustas, seejärel aga pidas igaüks end üleval, nagu viibiks ta mõnes lõbustuspargis. Juhtus mõnikord sedagi, et külalised tulid ning läksid, ilma et nad oleksid peremeest kohanud – tulid selle lihtsameelse endastmõistetavusega, mida Gatsby pidudel kasutati sissepääsupiletiks.“ Loe edasi…

W. S Maugham “Kogutud novelle ja jutustusi II”

kogutud-novelle-ja-jutustusi-iiSiim Kallas soovitab: Maughami jutud on kõik head: hästi ja ladusalt kirjutatud inimlikud lood inimestevahelistest suhetest”

Raamatut avades haarab lummav ja hullutav Orient lugeja oma võimusesse – kedagi ei jäta külmaks d˛ungliradade kohal hõljuv troopikaöö salapära, jõesuudme kohale kerkiv koit ja metsajärvede kristallselge helk. Muidugi pole ainult Idamaade romantika ja võlu see, millele Maugham oma tähelepanu fokusseerib, samuti ei püüa ta ka suunda näidata lõputul ekslemisel inimsuhete labürindis, seletada kummituslikke unenägusid ega õigustada peadpööritavaid armulugusid. Maugham ei kiirusta hukka mõistma, ta lihtsalt märkab, vaatleb ja…mõistab. Loe edasi…

Siim Kallas: ” Kallas. Esseed, mõtted ja päevakaja 2004-2015″
kallas-esseed-mõtted-ja-päevakaja-2004-2015

Siim Kallas: „Minult on palju küsitud, kuidas mu vaated just selliseks kujunesid, nagu need on. Millised sündmused ja kes on muutnud minu mõttemaailma? Millised raamatud on minu elus olulist osa etendanud? Püüan nendele küsimustele vastata kogumikus, millesse on koondatud minu maailmavaated, päevikukatked ja artiklid viimasest kümnendist.“
Kallas on raamat Siim Kallase mõtetest, millele on lisatud isiklikke päevikukatkeid ning fotosid tema elust ja tegemistest.

 

Kõik uus on unustatud vana

Ikka ja jälle on meil hea meel tõdeda, et kõik uus on unustatud vana ning üha laienevast raamatu- ja muusikavalikust hoolimata hoitakse ka vana ja head veel au sees.

sinust-ongi-mu-laul-cd
Iga plaadi müügilt annetame 1 euro Eesti Lasterikaste Perede Liidule.

Värskelt heategevusprojektina valminud plaadile „Sinust ongi mu laul“ on kokku kogutud meie kõigi vanad lemmikud, mis on pandud tänapäevasesse võtmesse. Esitavad neid ei keegi muu kui ERRi Lasteekraani muusikastuudio lapsed koos eesti artistide koorekihiga: kaasa teevad Jüri Pootsmann, Birgit, Daniel Levi, Liisi Koikson, Getter Jaani, Ott Lepland, Liis Lemsalu, Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Sepo Seeman ja Kristjan Kasearu.

Kogumikuga on kõik suured ja väikesed fännid oodatud tutvuma Viru Keskuse Rahva Raamatu lastehommikutel pühapäeval, 15. mail kell 12 või laupäeval, 21. mail kell 14. Üles astuvad nii Kristel Aaslaid, JUKU kui ka Daniel! Täpsemat infot ürituste kohta leiab Rahva Raamatu kodulehelt.

Lisaks muusikamaastikule on klassikute taasavastamine nakatanud ka kirjandusmaailma. Aina rohkem on poelettidele jõudnud uues kuues paljudele teada-tuntud lasteraamatuid, mis lugejaid juba aastaid rõõmustanud on.

See on vanematele hea võimalus lastele oma lapsepõlvekaaslasi tutvustada või miks mitte hoopis ise mõni raamat kätte võtta, et ennast mõnusa nostalgiaannusega pisut turgutada!

Näiteks on meie lastekirjanduse valik täienenud selliste omal ajal populaarsust kogunud raamatutega:

Eno Raud “Sipsik”
sipsik

Esimene “Sipsik” ilmus 1962. aastal, nii et esimesed Sipsiku lood on kirjutatud peaaegu 50 aastat tagasi. Vahepeal on elu ikka hästi palju muutunud. Toona oli ju televiisorgi uus ja huvitav asi ja värviteleviisorist alles unistati. Selles raamatus siin on kõik Sipsiku lood, ja nad on just sellised, nagu nad alguses kirja pandi. Ning nende illustratsioonidega, mida kõik hästi mäletavad-tunnevad. Loe edasi…

Ellen Niit “Krõll”
krõll

Ellen Niidu Krõlli-lood koos Edgar Valteri piltidega on Eesti lastekirjanduse aegumatu klassika. Seekordne väljaanne sisaldab peaaegu kõiki Krõlli-pilte, mida Valter on joonistanud. Loe edasi…

Thorbjorn Egner “Sööbik ja pisik” 

sööbik-ja-pisikÕpetlik lugu poisist nimega Juss, kes kohe üldse ei tahtnud hambaid pesta ja kelle suus elasid kaks mehikest – Sööbik ja Pisik. See on lugu sellest, mida need mehikesed suus tegid ja miks lapsed peavad kindlasti hambaid pesema ja hambaarsti külastama.
Loe edasi…

Jaan Rannap “Klaabu”

klaabu

“Klaabu” lugejate esimene põlvkond on juba ammu ise lapsevanemateks saanud ning kindlasti on nii mõnelgi vana raamat veel riiulis alles. Kes veel ei tea, siis Klaabu on heatahtlik munakujuline olevus, kellel on kaks peenikest jalga ja kätt, suured munakujulised silmad ning kaks krussis antenni ehk krimblit. Laste meisterdatud rõõmsameelne ja uudishimulik tegelane satub nii mõnessegi põnevasse seiklusesse. Loe edasi...

Dagmar Normet “Une-Mati Rannakülas”

une-mati-rannakülas

Siima Škopi kaunite piltidega lastelood Une-Matist, Päris-Matist ja viimase koerast Tupsist.
Järg raamatule „Une-Mati, Päris-Mati ja Tups”. Une-Mati, Päris-Mati ja Tups, kes veedavad suve vanaema juures Käsmus, võtavad ette igasugu põnevaid asju. Õpetlik raamat ilusate piltidega, kust lastel peale huvitavate lugude kuulmise ka kasulikku kõrva taha panna.

Eno Raud “Kilplased”

kilplased

Kuigi Kilplaste nime ja lugude allikaks on Saksamaal asuva Schilda linna elanike kohta 16. sajandist käibel olnud naljalood, on need alates F. R. Kreutzwaldi versioonist muutunud ka meie pärimuse osaks. Käesolev raamat on Eno Raua ümberjutustuse uustrükk, millele Priit Pärn on joonistanud uued tegelasterohked pildid.
Loe edasi…

Julius Oro “Muna”

muna

40 aastat tagasi ilmus esmakordselt Lilian Härmi joonistuste ja Julius Oro tekstiga papiraamat „Muna. Nüüdne väljaanne on võimalikult toonase moodi. Raamat on mõeldud kõige pisematele lugejatele ja kõneleb Ainost, kes saab omale muna. Loe edasi…

Astrid Lindgren “Pipi Pikksukk”

pipi-pikksukkSee siin on nüüd täielik raamat Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimi tütar Pikksukast, sisaldades teoseid „Pipi Pikksukk,“ „Pipi Pikksukk läheb laevale“ ja „Pipi Pikksukk Lõunamerel“. Praeguseks on need raamatud tõlgitud umbes 60 keelde. Lood Pipi seiklustest on levinud üle terve maakera ja temast on saanud eeskuju väikestele tüdrukutele ja naistele kogu maailmas. Loe edasi…

Silvi Väljal “Jussikese seitse sõpra”

jussikese-seitse-sõpraLõbus lasteraamat jutustab Jussikesest ja seitsmest nädalapäevast. Raamatu esmatrükk ilmus 1966. aastal ja on praegustele isadele-emadele kindlasti tuttav lugemisvara. Trükitähtedega.

Loe edasi…

Ellen Niit “Suur maalritöö”

suur-maalritöö

Kord õige ammu, kullapai,
kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata.

Aegumatu luuletus koos aegumatute piltidega. Seekord päris esimese trüki jaoks joonistatud illustratsioonidega, mille alusel on loodud ka A Film Eesti poolt väärtuslik film. Loe edasi…

Nikolai Nossov “Totu Kuul”

totu-kuulPool sajandit tagasi kirjutatud „Totu Kuul“ on kaasahaarav, lustakas ja seikluslik muinasjutt. Totu ja tema kentsakate sõprade humoorikad seiklused Kuul pakuvad piisavalt nalja väiksematele ja äratundmisrõõmu suurematele lugejatele. Päikeselinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Kuid kõik ei lähe nii nagu plaanitud, kui meeskonnast väljajäetud Totu ja Pontsu otsustavad öösel salaja raketti hiilida. Loe edasi…

Oskar Luts “Nukitsamees”

nukitsamees

Oskar Lutsu 1920. aastal loodud “Nukitsamees” on lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu Itist ja Kustist, kes satuvad metsa marjule minnes kurja nõiamoori küüsi.

Raamatu toimetamisel on kasutatud kahte varasemat väljaannet: Noor-Eesti kirjastus, 1920 ning Eesti Riiklik Kirjastus, 1957.
Raamatu on illustreerinud Vive Tolli.
Loe edasi…

Astrid Lindgren “Mio, mu Mio”

mio-mu-mioKasuperes kasvav Bo Vilhelm Olsson igatseb endale seda, mis paljudel lastel juba olemas on ‒ sooja ja armastavat kodu ning kedagi, kellega jagada oma muresid ja rõõme. Kõige enam aga igatseb ta pärisisa järele. Ühel õhtul hämaras pargis jalutades köidab poisi pilku maas vedelev harilik õllepudel ‒ selles justkui liigutaks miski. Bo Vilhelm võtab pudelisuust puuprundi ja päästab välja vaimu, kes vastutasuks võtab poisi endaga kaasa Kaugele Maale. Loe edasi…

Alide Dahlberg ” Mutionu pidu”

mutionu-piduAlide Dahlbergi populaarse lasteluuletuse, milles peoperemees Mutionu kostitab oma karvaseid ja sulelisi külalisi, on illustreerinud Ilmar Linnat.
Loe edasi…

Vaata kõiki vanu lasteraamatuid uues kuues siit!

Rannailma lähendes vali õige magustoit!

20160428_145023_Richtone(HDR)-002
Ilmar Taska
on andekas eesti filmilavastaja, produtsent ja stsenarist.
Milliseid raamatuid soovitab äsja oma debüütromaani „Pobeda 1946“ avaldanud kirjanik lugeda?
Lisaks asjalikule soovitusele “Mina loen…” seinal on Hr. Taska lemmikraamatud nähtavad ka Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses.

Helen Oyoyemi “Härra Fox

härra-fox

Ilmar Taska: “Maailm kui kaasaegne muinasjutt uudsetes piltides.”

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan „Härra Fox” on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Loe edasi…

Fjodor Dostojevski  “Vennad Karamazovid”

vennad-karamazovid-i-osa

Ilmar Taska: “Hiiglaslik saaga, psühholoogilised keerdkäigud. Huvitav klassika.”

Tegu on maailmakirjanduse ühe olulisema teose, Fjodor Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid” uue tõlkega eesti keelde, tõlkijaks Virve Krimm (snd 1938), kes on eestindanud ka Ivan Turgenevi, Lev Tolstoi jpt loomingut.
„Vennad Karamazovid” ilmus 1880. aastal ja jäi Dostojevski viimaseks romaaniks. Eesti keeles ilmub romaan kahes osas.
Romaanile on kirjutanud saatesõna Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop. Vaata raamatut…

Herman Hesse “Stepihunt”
stepihunt

Ilmar Taska: “Noore mehe elegantne mõttemäng Jungi ja Nietzsche mõjutsoonis.”

Stepihunt, alias Harry Haller on ühteaegu kentsakas ja uje ning pistab rinda psühholoogilise kriisiga, millel on palju seoseid autori enda heitlustega samal eluperioodil. Kaootiline kombinatsioon Jungi, Nietzsche ja budismi teooriatest on läbi Hesse sule kujunenud meisterlikuks ja erudeeritud võrgustikuks eksistentsiaalsetest arutlustest ja probleemidest.

J. D. Salinger – Fanny and Zooey

franny-and-zooeyIlmar Taska: “Peenelt kirjeldatud ebatavalised karakterid, meisterlik stiil.”

 

 

 

 

Margaret Atwood “Heart goes last”heart-goes-last

Ilmar Taska: “Atwood on alati kütkestav.”

 

 

 

 

Ilmar Taska “Pobeda 1946″

pobeda_kaaned_298x206_15bleed_140316_tf.inddOn aasta 1946. Endiste sõjaliitlaste Nõukogude Liidu ja Suurbritannia suhted on jahenenud. Väike iseseisev Eesti on jäänud Vene mõjutsooni. Estonia teatri ooperisolisti Johanna ja BBC raadiouudiste diktori Alani vahele langeb raudne eesriie. Nende ainsaks ühendussillaks on jäänud raadio. Johanna kuulab mehe häält BBC kanalil ja Alan saadab naisele teateid eetris kõlavate heliplaatide kaudu. Reaalsuse kiuste hakkavad nad planeerima kohtumist Moskvas. Johanna õde varjab samal ajal oma meest – endist iseseisvuse eest võitlejat – juba teist aastat tagatoas suletud kardinate taga. Tänaval mängib vaid nende kuueaastane poeg, keda köidab uhiuus auto Pobeda ja selle juht – salapärane onu, kes laseb tal autorooli keerata. Sõprus onu ja poisi vahel mõjutab kõigi pereliikmete saatust. Poisi õlgadele langeb raske saladuste koorem ja kannab ta süütust lapsepõlvest ohtlikku sõjajärgsesse reaalsusesse.

Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Osavalt komponeeritud ja kaasahaarav „Pobeda 1946“ on Taska debüütromaan ja põhineb 2014. aastal Loomingu preemia pälvinud jutustusel. Varem on ta avaldanud lühijutukogu „Parem kui elu“, seal ilmunud novell „Bannõi põiktänav“ valiti Dalkey Archive Pressi prestiižsesse kogumikku „Best European Fiction 2016“. Taska lühijutte on tõlgitud mitmesse keelde.

Rannailma lähendes vali õige magustoit… ja raamat!

“Rahvas arvab”: Jan Uuspõld räägib näkkidest!

Näitleja Jan Uuspõld loeb äsjailmunud Rahvas arvab videos Marek Kahro uut raamatut „Seal, kus näkid laulavad“. Psühholoogiline põnevik on ka kirjanduskonkursi „Bestseller 2015“ ilukirjanduse kategooria võidutöö.

„See lõik, mis ma Marek Kahro uuest raamatust ette lugesin, tundus üsna hirmuäratav ja võigas,“ lisab Uuspõld, kui on põneva lugemise lõpetanud. „Aga ärge muretsege, mõrvar leitakse lõpuks üles, nii nagu ühes õiges psühholoogilises kriminaalromaanis olema peabki.“

„Seal, kus näkid laulavad” on psühholoogiline põnevik, mis kirjeldab hirmu laastavat mõju inimesele ja ühiskonnale. Marek Kahro romaan võitis kirjanduskonkursil Bestseller 2015 esikoha ilukirjanduse žanris. Žürii peab seda konkursi kõige põnevamaks raamatuks. See haarab sind nii endasse, et sul pole võimalik seda enne käest panna, kui hommik koidab ja viimane lehekülg läbi.

Marek Kahro on sündinud 1987. aastal ja ta elab Võrumaal. Varem on tema sulest ilmunud noorteromaanid „Kaljud ja kameeleonid” (2011), „Päikseta paradiis” (2012) ja „Viisteist naeratust (2014).

„Rahvas arvab“ sari on koostööprojekt Rahva Raamatu ja Tallinna Ülikooliga ning toetuse sarjale on andnud Eesti Lugemisühing. Sarja eesmärk on toetada Eesti kultuuri ning propageerida ja väärtustada lugemist.

 

Vello Salo arutleb laulupidude üle

Soomepoiss, ajaloolane Vello Salo loeb uues Rahvas Arvab sarja videos poeetilist raamatut eesti laulukultuurist „Laulan laevatäie“ ning arutleb laulupeole mineku mõtte üle. „See raamat on otsast otsani väga hea just niisugusena nagu ta on.“ 

Vello Salo lükkab ümber kuulujutu, nagu oleks esimesel Eesti laulupeol lauldud vene keeles.  „Ei lauldud,“ märgib Salo. „Esimese üldlaulupeo ajal ei lauldud mitte ühtegi vene ega saksakeelset laulu. Kust see kuulujutt on tekkinud, et Kuusalu koor pidi minema vene keeles laulma, seda ma ei tea.“

Salo sõnul lauldi esimesel laulupeol küll muudes keeltes nagu läänemere ja ka ungari keeles ning kokku kaheksas keeles kuni iseseisvuse lõpuni, aga mitte ühtegi laulu vene ega saksa keeles. „On hea ka ajalugu meeles pidada ja mitte kuulujutte uskuda,“ lisab Salo.

Vaata uut “Rahvas arvab” videoklippi siit:

laulan-laevatäieRaamat “Laulan laevatäie” on poeetiline ja isiklik fotoraamat eesti laulukultuurist. Raamat koosneb fotodest, tekstidest, laulusõnadest ja luuletustest. Tekstide autorid on Kristiina Ehin, Valdur Mikita, Eero Raun, Ly Seppel, Lauri Sommer ja Sabine Burger.

„Rahvas arvab“ sari on koostööprojekt Rahva Raamatu ja Tallinna Ülikooliga ning toetuse sarjale on andnud Eesti Lugemisühing. Sarja eesmärk on toetada Eesti kultuuri ning propageerida ja väärtustada lugemist.

Vaata kõiki “Rahvas arvab” videoklippe!

Tony Robbinsi 15 mõtet edukamaks eluks

2013-11-06-tonyrobbinsAnthony Robbins on maailma üks hinnatuim finantskoolitaja ja motivatsioonikõneleja. Ta on nõustanud planeedi kõige rikkamaid ja edukamaid inimesi alates Andre Agassist kuni Bill Clintonini. Tema õpetused on lihtsad ja selged, mis süstivad inimestesse jõudu ja usku iseendasse ning oma võimetesse.

Järgnevalt toome välja 15 Tony Robbinsi mõtet, mille järgi oma ellu paremini suhtuda ja suhtumist muuta.

  1. Sa ei ole juhuslikkuse juht, sa oled oma elu ja kogemuste arhitekt.
  2. Eesmärkide seadmine on esimene samm muutmaks nähtamatu nähtavaks.
  3. See, mida sa SUUDAD teha erineb paljuski sellest, mida sa TAHAD teha.
  4. Kui sa suudad tekitada probleemi, siis suudad sa sellele leida ka lahenduse.
  5. Üliedukatel inimestel ei ole elus rohkem õnne, nad mõtlevad ja teevad asju teistmoodi.
  6. Sinu elu kvaliteet sõltub sinu suhete kvaliteedist.
  7. Inspiratsioonist ei ole midagi kasu, kui sellele ei järgne tegevust.
  8. Kui sa teed seda, mida oled alati teinud, siis sa ka saad seda, mida oled alati saanud.
  9. Edukad inimesed küsivad paremaid küsimusi ja saavad paremaid vastuseid.
  10. Elu mõte ei ole raha, vaid emotsioon.
  11. Edu tuleneb tegevusest, mitte arutelust.
  12. Sinu tõelise jõu saladus on eesmärkides, mis on piisavalt põnevad, et inspireerida  sinu leidlikust ja äratada tõeline kirg.
  13. Elu muutvad jõud on inspiratsioon ja meeleheide.
  14. Ei ole olemas läbikukkumisi. On ainult tulemused.
  15. Muuda oma lugu, muuda oma elu. Lahuta ennast piirangutest, abiellu tõega ja kõik muutub.

Tony Robbins “Ärata endas hiiglaslik vägi”

ärata-endas-hiiglaslik-vägiTony Robbinsit peetakse üheks parimaks õpetajaks, kuidas avastada oma sisemine jõud ning seda maksimaalselt ära kasutada, et muuta kogu oma elu.

Selles raamatus pakub ta meile rikkaliku paleti juhtnööre, kuidas tegeleda oma emotsioonide ja psüühiliste seisunditega, et oma enesetunnet kiiresti helgemaks muuta; kuidas uurida oma uskumusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid, et neid endale selgelt teadvustada; kuidas jälgida oma sõnakasutust ja selle mõju oma igapäevaelus; kuidas saavutada oma majandusliku olukorra paranemine; ning kuidas hakata ise oma elu eest täielikult vastutama ja ise oma saatust kujundada, nii et see oleks tõesti selline, nagu me ise soovime.

Tema arusaamad on selged ja intelligentsed ning ta kirjeldab neid kirglikult ja pühendunult, samas neid lihtsalt ja põhjalikult lahti rääkides.

See raamat tekitab kirge ja elevust ka lugejas – muutused ja muutumine pole midagi hirmutavat, vaid nauditav teekond.