Mida räägivad raamatud Donald Trumpi kohta?

Donald Trump on kirjutanud ja Donald Trumpist on kirjutatud terve hulk raamatuid.

great-againRahva Raamatu kauplustes ja e-poes on neist saadaval kümmekond, kõige viimasena Trumpi Great Again – USA presidendivalimiskampaania ajal välja antud raamatu Crippled America uustrükk. See teos annab Ameerika Ühendriikidest ja ülejäänud maailmast üsna kurjakuulutava pildi ning pakub lahendusi, mida Trump oma lubaduste kohaselt presidendiks saades ellu viima hakkab. Trump ise ütleb selle kohta: „This book is my blueprint for how to Make America Great Again“.

Esimene raamat, mille Trump koos ajakirjanik Tony Schwartziga välja andis ning millest sai tema kaubatrump-the-art-of-the-dealmärk, on 1987. aastal ilmunudThe Art of The Deal. Schwartz andis läinud aastal ajakirjale The New Yorker pika intervjuu kus väitis, et kirjutas selle raamatu tegelikult üksi ning tunneb end süüdi, et sel kombel Trumpi kuulsusele kaasa on aidanud.
Tegu oli väga eduka projektiga: see üle maailma enam kui miljon eksemplari müünud raamat on läbi aegade kõige müüdumate äriraamatute nimekirjas kuuendal kohal.

Trump sõnastas raamatus 11 põhimõtet, mille abil oma ettevõttele edu tuua. Oma tööviiside kohta ütles ta raamatus muuhulgas nii: „I play it very loose. I don’t carry a briefcase. I try not to schedule too many meetings. I leave my door open. . . . I prefer to come to work each day and just see what develops“.

why-we-want-you-to-be-richPärast seda on Trump miks-me-tahame-et-te-oleksite-rikkadandnud välja veel ligi 15 äriraamatut, Eestis on neist tuntumad  Why We Want You To Be Rich, (eesti keeles „Miks me tahame, et te oleksite rikkad“) mille Trump kirjutas koostöös teise ärikirjaniku, „Rikas isa, vaene isa“ autori Robert T. Kiyosakiga.

Suuremjagu Trumpi enda kohta kirjutatud raamatutest jälgib tema tegemisi tode-trumpistmõnevõrra kriitilisema pilguga. Rahva Raamatus on neist saadaval „Tõde Trumpist“ (ka ingliskeelne originaal „Truth about Trump“), mis anti välja viimaste presidendivalimiste kampaania alguses. Raamat annab ülevaate 70-aastase Donald Trumpi senisest elust: tema edulugudest ja läbikukkumistest, skandaalidest ja triumfidest, perekonna ajaloost ja osavusest meediaga manipuleerimisel.

Eelmisel aastal ilmus ka „Trump Revealed“, mille trump-revealedsisu põhineb enam kui kahe tosina Washington Posti ajakirjaniku uurimistööl. Seal kirjeldatakse Trumpi kui šõu-, naiste- ja ärimeest, kes probleemsed projektid kiiresti maha jätab. Selle raamatu üks tugevaid külgi on muuhulgas koostamisel tehtud 20 tundi intervjuusid ärimehe endaga, mis võrreldes eelneva raamatuga annavad parema lähivaate kinnisvaramagnaadi seisukohtadest.

Kõik raamatud, mida Rahva Raamat Donald Trumpi kohta müüb, leiad siit.

 

 

 

 

 

 

Birk Rohelend: “Iga teos sünnib lugeja peas”

dsc02425-001Hele-Riin Moon alias Birk Rohelend on Eesti kirjanik, kelle esivanemate soontes voolab nii saksa kui ka rootsi verd. Hariduselt geenitehnoloog ning igapäevaselt kommunikatsiooniekspert on kirjutanud stsenaariumid telesarjadele  „Padjaklubi“, „Nurjatud tüdrukud“ ning „Restart“ ja avaldanud nii proosa- kui ka luuleteoseid.
Tema viimane romaan on „Sa pead suudlema Silvat“, mis on Silva Stökeli krimiromaanide sarja avateos.
Milliseid raamatuid ja miks Birk raamatusõpradele soovitab?

Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid”

vennad-karamazovid-i-osaTegu on maailmakirjanduse ühe olulisema teose, Fjodor Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid” uue tõlkega eesti keelde, tõlkijaks Virve Krimm (snd 1938), kes on eestindanud ka Ivan Turgenevi, Lev Tolstoi jpt loomingut.
„Vennad Karamazovid” ilmus 1880. aastal ja jäi Dostojevski viimaseks romaaniks. Eesti keeles ilmub romaan kahes osas.
Romaanile on kirjutanud saatesõna Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop. Loe edasi…

Birk Rohelend: “Dostojevski mahukat psühholoogilist kriminaalromaani on kõigi aegade suurimaks teoseks pidanud nii Alber Einstein kui ka Sigmund Freud. Inimhingede ekspert Dostojevski vaatab haruldase tundlikkusega erinevate hingede kõige sügavamatesse soppidesse ning küsib igavikulisi küsimusi. Mis paneb ühe inimese liikuma, miks ta langetab oma otsuseid just nii, nagu ta seda teeb? Miks tekivad inimeste vahel konfliktid, mis on armastus, põlgus ja kättemaks? Psühholoogilise romaani suurmeistri taset ei ole tänapäevani ükski teine kirjanik suutnud ületada.”

Francis Scott Fitzgerald “Suur Gatsby”

_376x271.indd“Tol õhtul, kui ma esmakordselt Gatsby majja läksin, olin mina arvatavasti üks vähestest külalistest, keda oli tegelikult kutsutud. Gatsby juurde ei oodatud küllakutset– sinna lihtsalt mindi. Istuti autosse, sõideti Long Islandile ja leiti end korraga Gatsby väravast. Tavaliselt leidus ikka keegi, kes Gatsbyt isiklikult tundis ja uustulnukaid tutvustas, seejärel aga pidas igaüks end üleval, nagu viibiks ta mõnes lõbustuspargis. Juhtus mõnikord sedagi, et külalised tulid ning läksid, ilma et nad oleksid peremeest kohanud – tulid selle lihtsameelse endastmõistetavusega, mida Gatsby pidudel kasutati sissepääsupiletiks.” Loe edasi…

Birk Rohelend:
“Geniaalse Fitzgeraldi kuldajastu teost on nimetatud kõigi aegade parimaks romaaniks. See on kindlasti kohustuslik teos igale lugemis- ja kirjutamishuvilisele, sest jutustab pealtnäha hooletu elegantsiga väga hästi komponeeritud unikaalse peategelasega haaravalt traagilise loo, väga inimliku loo. Stiilipuhtas ja ajastutruus art deco võtmes uustrükk kaunistab iga raamaturiiulit ja kingikotti.”

Mihhail Bulgakov “Meister ja Margarita”

meister-ja-margaritaParandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab “Meister ja Margarita” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” või “Romeo ja Julia”. Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma. Loe edasi…

Birk Rohelend: Bulgakov suudab talle omase imepeene huumoriga tuua argisesse, väikekodanlikult nürimeelsesse Moskvasse kõige hämmastavamad ja usutavamad müstilised tegelaskujud, kes kargavad paberilt otse ellu kõige esimestest repliikidest alates. Romaan, mis põimib endasse pea kahetuhandeaastase ulatusega raamloo, on ühtlasi kõige ilusam armastusromaan, mis on eales kirjutatud. Kui paljud naised annaksid oma hinge armastatu päästmise nimel?”

Amy Tan “Köögijumala naine”

koogijumala-naineWinnie ja Helen, elupõlised sõbrad, on hoidnud üle viiekümne aasta teineteise saladusi. Kui Helen otsustab, et on aeg tõde avaldada, siis teab Winnie, et ta peab oma minevikust rääkima esimesena oma tütrele Pearlile – sealhulgas midagi kohutavat, mida isegi Helen ei tea. Ja nii algab lugu Winnie teekonnast: väikeselt saarelt Shanghai lähedal 1920. aastatel läbi laastatud Hiina Teise maailmasõja ajal ja viimaks USA-sse. „Köögijumala naine” on rabav portree vaprast naisest ning lugu, mis ülistab sidet ema ja tütre vahel, see on meisterliku jutustaja looming. Loe edasi…

Birk Rohelend: “Tani omapärase tehnikaga jutustatud ning täeliselt silmiavav lugu võimaldab heita pilgu Hiina naiste kunagisse argipäeva. Millist elu elasid naised, kellele ajalooliselt polnud ette nähtud isegi omal jalal korralikult käia? Tan näitab valusalt ja vahetult, milline on igapäevaelu, kui sul ei tohi olla isegi oma arvamust ning kõik, mida su mees teeb, on õige, sest et ta on mees. Tan küsib: kui kaugele ollakse valmis minema, et sellisest elust põgeneda? Väga hea peeglissevaatamise raamat, mis näitab kristallselgelt, kui harjunud me tänapäeval oma vabadusega oleme – ja kuidas see vabadus on meid palju nõrgemaks teinud.”

Lars Kepler “Mänguväljak”

manguvaljakKosovos missioonil olles saab leitnant Jasmin Pascal-Anderson haavata. Tema süda seiskub ning ta on üks minut ja nelikümmend sekundit surnud. Uuesti ellu ärgates on ta veendunud, et teab, mis ootab inimesi pärast surma. Ta väidab, et jõutakse ühte vägivaldsesse sadamalinna.
Arstide arvates on Jasminil posttraumaatiline psüühikahäire ja teda ravitakse kui psühhoosihaiget. Paranedes alustab ta uut elu ja talle sünnib poeg, kellele ta paneb nimeks Dante. Viis aastat hiljem satuvad nad autoõnnetusse, kus poeg saab raskelt vigastada. Tema opereerimiseks peavad arstid tema südame seisma panema. Loe edasi…

Birk Rohelend: “Krimižanri austajatel tasub uuema aja esindajatest kindlasti pöörata tähelepanu sellele Rootsi kirjanikepaarile. „Mänguväljak“ on nende uusim teos, mille peategelaseks on endine naissõjaväelane, kes on valmis drastilisteks sammudeks, et päästa oma last. Kepleri(te) stiil on lennukas ja fantaasialend detailirohke, brutaalne vägivald vaheldub mänguliselt lihtsalt kirgliku igatsuse ja siira armastusega. Ladus lugemine hämarateks õhtuteks.”

Birk Rohelend “Sa pead suudlema Silvat”

sa-pead-suudlema-silvatÜhel õhtul põhjustab ajakirjanik ja väikelapse ema Silva Stökel magamatusest peaaegu avarii. Teda jääb painama tunne, et naine, kellele ta oleks äärepealt otsa sõitnud, on tema lapsepõlvesõbranna Helena. Probleem on aga selles, et Helena kadus jäljetult kakskümmend aastat tagasi. Kui Silva asub sõbranna jälgi ajama, saab kiirelt selgeks, et tema kadumise lugu ei ole kaugeltki ainus õõvastav ja verine saladus, mida Omavere pealtnäha rahulik ja vaikne väikelinn endas peidab. Loe edasi…

Stig Rästa: “Näe vaata, sa oskad lugeda!”

stig-mina-loen-seinStig Rästa on andekas laulja, laulukirjutaja… ja tuleb välja, et ka kirjanik. Lauliku sulest on ilmunud mõtisklev, ent humoorikas eluletapiraamat “Minu Kennedy” ja vahetult enne jõule ilmavalgust näinud “Tõeline muinasjutt. Viisi-, värsi- ja värviraamat”, millega on kaasas ka lõbusate lastelaulude plaat.
Mida loeb aga Stig ise ja mida ka teistel lugeda soovitab?

Stieg Larsson “Lohetätoveeringuga tüdruk

lohetatoveeringuga-tudruk-millenniumi-triloogia-i-raamatAjakirjanik Mikael Blomkvist on idealistlik, oma tööle pühendunud, fanaatiliselt õigust ja õiglust ihkav inimene. Lisbeth Salander on noor naine, kelle minevikus on midagi väga hämarat  ja keda peetakse autistlikuks või lausa alaarenenuks. Tegelikult on aga tegemist maailmatasemel häkkeriga, kes lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ning kes on treeninud enda igas mõttes ellujääjaks. Loe edasi…
Stig Rästa: “Stieg Larssoni poolt kirjutatud triloogia on üks kaasahaaravamaid põnevikke üldse, mida lugenud olen.”

Antoine de Saint-Exupery “Väike prints”

vaike-prints

Lugu väikesest printsist, kes lahkus imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga. Rännakul kohtas ta lendurit, kes kinkis talle karbis magava lamba ning rebast, kellest sai tema sõber ja tänu kellele ta mõistis, kui väga ta oma roosi juurde koju igatseb. Raamatu tuum avaldub rebase ütluses Väikesele printsile: Ainult südamega näed sa hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Loe edasi…
Stig Rästa: “Saint-Exupery Väike Prints on raamat, mille võiks korra aastas ikka läbi lugeda iga inimene ja meelde tuletada, et ainult südamega näed sa hästi.”

Charles Bukowski “Faktootum”

Sfaktootum-1ee üks Bukowski hinnatumatest romaanidest jälgib kirjanikuks pürgiva noore Henry Chinaski õllest ja veinist läbi imbunud kulgemist Teise maailmasõja aegses ja järgses Ameerikas. Töökohalt töökohale ja linnast linna kulgedes, alalises rahapuuduses, ent siiski end kuidagi elatada suutes liigub peategelase elu mööda näiliselt lõputut jada kehvadest prostituutidest, viletsatest üüritubadest, joomisest ning loomulikult naistest. Loe edasi…
Stig Rästa: “Bukowski otsekohene ja ilustamata keel meeldib mulle väga ja ta ei ürita olla keegi teine.”

HARKOMAH “Kuidas minust sai HAPKOMAH”

kuidas-minust-sai-hapkomahKui ta sulle tänaval vastu jalutaks, ei märkaks sa temas midagi erilist. Ta on noor, kõhnema kehaehitusega (nad kõik on) mees, eestlane.
Ta nimi on HAPKOMAH ning ta elab Tallinnas – aga ühes teises Tallinnas, Tallinnas, mis on meie kõigi ümber, aga mida enamus meist kunagi ei näe ega koge. Sinna varjatud linna on võimalik osta pilet, väga lihtsalt ja ainult kümne euro eest. Loe edasi…
Stig Rästa:“Kender – HAPKOMAH üks parimaid raamatuid, mida olen lugenud viimasel ajal. Maalib sellest probleemist väga selge pildi ja ilmselt ka tõelise.”

Astrid Lindgren “Vennad Lõvisüdamed”

vennad-lovisudamedNüüd ma jutustan oma vennast. Minu vend on Joonatan Lõvisüda – temast tahangi ma jutustada. Minu meelest tundub see kõik olevat peaaegu muinasjutt ja natuke tondilugu ka, aga ometi on see algusest lõpuni tõsi. Ehkki seda ei tea keegi peale minu ja Joonatani. Loe edasi…

Stig Rästa:” Vennad Lõvisüdamed on minu üks lapsepõlve lemmikraamatuid, mis viib lapse väga ettevaatlikult fantaasiaradadele.”

Stig Rästa ” Tõeline muinasjutt. Viisi-, värsi- ja värviraamat”

toeline-muinasjutt-viisi-varsi-ja-varviraamat-cdTõeline Muinasjutt on viisi-, värsi- ja värviraamat, milles kohtad huvitavaid tegelasi kaugelt muinasjutumaalt. Aita raamat ise illustreerida ja loo tegelastele uhked värvilised rõivad. Selleks, et tegu oleks huvitavam, saad sa kuulata Stig Rästa poolt sisse lauldud spetsiaalselt selle raamatu jaoks loodud laule. Loomulikult lisasime ka noodid, et vajadusel saaksid sinagi need laulud selgeks õppida ja kui õpetajat käepärast pole, saad abi kindlasti CD plaadi pealt, kuna ka kõik taustad on seal olemas.

Stig Rästa “Minu Kennedy”

Üminu-kennedyhel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks.
Raamatus avaldan oma lapsepõlve tagamaid, kasvamist Lasnamäel ja oma kogu arengut tänasepäevani. Kogu rännak on kirjas ajalises järjestuses, vahele pikitud erinevaid meenutusi oma elust. Samuti arutlen enda elu kõige tähtsamate asjade üle nagu narkootikumide, alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine. Loe edasi…

 

Rahva Raamat 104… Draamateatri vastas

Pärnu mnt 10 Rahva Raamat tähistas 26. ja 27. novembil oma 104. sünnipäeva!
Nii suur number on igati lugupidamist ning tähistamist väärt!
035-001

Toredale tähtpäevale sobivalt oli kauplus piduehtes!
Külalistele ei pakutud mitte ainult vaimutoitu, vaid leidus ka muid üllatusi! Laupäeval rõõmustas ostejaid kitarril musitseeriv püsiklient Jüri Henno. Vanahärra muusikavalikus oli viise rockiklassikast kuni vaimulike rahvalauludeni, sekka ka pop-laule. Lauliku lõbus tuju ja nakatav naer panid publiku kaasa elama ning laulma, nii et vahel sai soolonumbrist ka duett.

Pidupäeva puhul olid kõik tooted püsiklientidele 15% soodsamad ning kõik ostjad said kaasa magusa üllatuse!

Vaata galeriid!

 

See linn polnud minu

Lauri Räpi uuest raamatust “Linn on minu. Tartu tahavaatepeeglis” kirjutab Tasku keskuse Rahva Raamatu töötaja ja suur raamatusõber Kristina Mentsikainen.

linn-on-minu-tartu-tahavaatepeeglisTartu on ka minu linn olnud peaaegu 29 aastat. See tähendab küll, et pool ajast, mis raamatus kirjeldatud, polnud mind veel olemaski ja teine pool ajast tatsasin Supilinna tänavatel koos oma sõpradega, olles õndsas teadmatuses Annelinna pinnakatest ja sõna otseses mõttes underground-klubidest. Praeguse aja mõistes oli vist kõik, mida siis tehti või loodi, underground. Tollal kuulasin mina kodus Spice Girlsi ja imetlesin postreid Nancyst, mida vanem naabritüdruk kogus.

Aga ilmselgelt ruttan ma asjade käigust ette. Lugu algab 70.-80. aastatel Veeriku linnaosas, kus, uskuge või mitte, asun mina täpselt selle postituse kirjutamise hetkel. Kant, mis on täna minu jaoks suhteliselt uus, muutus tänu autori kirjeldusele oluliselt tuttavamaks minevikus, kuna minul oli päris lihtne leida ühiseid jooni autori Veeriku ja minu lapsepõlve Supilinnaga. Solgiämbritest porimülgaste ja tädi Ritani, keda kõik tänava lapsed kartsid. See viimane karakter on küll minu lapsepõlvest pärit, aga küllap peaaegu igaühel selline tegelane tänaval elas.

Raamatus meeldisid mulle enne-pärast pildid ja loomulikult QR-koodid, mis aitasid lugejal lisaks loetule ka tolleaegseid helgemaid helisid ja reklaamklippe taustaks kuulata-vaadata. Soundtrack ja pildid muutsid raamatu omamoodi ajamasinaks, mis küll veidikene rikkis ja hüppab muudkui edasi-tagasi, peatudes osadel pruunikatel seikadel kauem, kui lugeda oleks tahtnud ja mõnes minu jaoks põnevamas hetkes liiga üürikeselt.18ac77f1d8666e9d9cd391717372526f5a4b457d

Muusikasõbrana oli lemmikuks peatükk Tartu IX levimuusika päevade kohta. Vaadates Youtube’ist Rosta Aknad live’i ja lugedes autori nägemust kogu tolleaegsest õhustikust, siis tundsin, et seal oleks küll tahtnud kohal olla. Selle asemel vaatan ERR arhiivist levimuusikapäevade kohta erinevaid videoklippe ja kujutan ette, et luusin seal koos autoriga ringi ja vaatan aukartusega, millega juba tollal legendaarsed muusikud tegelevad.

Kes teab, võib-olla oleks ka 90ndate Annelinnas olnud põnev jälgida, kuidas värske peoskeene üles kasvas ja seejärel vaibus, et jälle millelegi uuele ruumi teha ja kuidas mõni sõber või ma ise mõne rumalusega hakkama saan. Selle asemel elasin seal kõigest kuu aega, kui olin neljane ja ainus eredam mälestus on see, kuidas naabritüdrukud mu nukud ära varastasid.

Lauri Tartu oli põnev ja segane, aga see ei olnud veel minu Tartu, kus nägin peosarjade, klubide ja lokaalide tulekuid ja minekuid ning tagasi mõeldes nendele imelikele hommikutele või toredatele lollustele, tean, et kuskil mujal poleks ma tahtnudki üles kasvada.

Olles elanud „minu Tartus“ ja kuulnud lugusid „oma sõprade Tartust“, siis leian, et täpselt samasugust linna ei saa isegi kahe ühel ajal elava inimese jaoks olla. Mul on tunne, et selles väikses linnas on igal ajahetkel  peidus õige mitu erineva näoga linna, mis muudavad ta hoopis suuremaks, kui kaardilt paistab. Ja ma võiksin lugeda neist kõigist, eriti kui soundtrack kaasa tuleb.d934e0b566e9f273f6a62425282f9edac60c57c9

Minu TOP 5 laulu Lauri Räpi raamatust „Linn on minu. Tartu tahavaatepeeglist“:

Kristina Mentsikainen

Doris Kareva: “Iga raamat on teekond. Teele!”

img_20161103_134020-001Viru Keskuse Rahva Raamatus on alates eelmisest nädalast võimalik imetleda Doris Kareva raamatusoovitusi.
Milline raamat on eestlaste lemmikpoetessi jaoks üks tähtsamaid ja milliseid raamatuid selle aasta Nobeli kirjanduspreemia kandidaat veel lugeda soovitab?

1. Lao-zi “Daodejing”

daodejing-kulgemise-vae-raamat-idamaade-tarkusLao-zi Daodejing” on elu mõtestamise ajatu teejuht. Selle keskne kuju ehk õpetaja elab harmoonias maailmakõiksuse kulgemisega. Andudes kulgemisele, õpime tema kaudu tunnetama kõiksust. Vabanedes hinnangutest ja soovidest, avastame sisimad tõed, leiame rahu ilma seda taotlemata, õpime armastama armastust püüdlemata. Loe edasi…

Doris Kareva: “Ustav rännukaaslane aastatepikku. Lisaks Linnart Mälli tõlke kaunile uustrükile tasuks tutvuda ka Jaan Kaplinski ja Tõnn Sarve tõlgetega.”

2. Sogyal Rinpoche “Tiibeti raamat elust ja surmast”

tiibeti-raamat-elust-ja-surmastTegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud Tiibeti budistliku õpetaja Sogyal Rinpoche põhjaliku teosega, mis ühendab iidse Tiibeti tarkuse ja tänapäevased teaduslikud uuringud surma ja suremise ning universumi olemuse kohta. Raamat, mida võib pidada üheks täiuslikumaks ja autoriteetsemaks Tiibeti budismi õpetuste käsitluseks, selgitab “Tiibeti surnuteraamatu” vaateid elule ja surmale. Loe edasi…

Doris Kareva: “Üks lihtsamaid ja tähtsamaid raamatuid, mida olen lugenud. Aeg, mida selle läbimiseks võtta, annab aega juurde.”

3. Antal Szerb “Rändur ja kuuvalgus”

randur-ja-kuuvalgusRaamatu peategelane, vastabiellunud Mihály jätab oma kauni noore naise Itaalias rongile ja rändab tagasi oma allasurutud mälestustesse noorpõlvemängudest müstilises Ulpiuste majas, kus suremine teise inimese või ka enese käe läbi oli erootiline akt. Edgar Allan Poe laadis stiilne sajandialguse romaan sõidutab meid läbi pealtnäha muretu ja helge Itaalia maastike sügavale inimese sisemusse. Loe edasi…

Doris Kareva:“Kummaline ja kummitlev romaan, otsekui ballaad. See, mille nimel elada tasub, ei maksa kunagi midagi.”

4. Frédéric Gros “Kõndimise filosoofia”

gros_kaas_selg 30.indd“Kõndimise filosoofia” (2009) on Frédéric Gros` (s. 1965) tuntuim teos, milles autor mõtiskleb muuhulgas erinevate kõndimisviiside – palverändlus, matkamine ja uitamine – üle, vaagib kuulsate kirjameeste kõndimisharjumusi ning rõhutab, et kõndimine ei ole sport. Loe edasi…

Doris Kareva: “Raamat vabadusest, asjade aeglasest hingamisest: maailma kooshoidmiseks tuleb kõndida.”

 

5. Indrek Hirv “Tartust Pariisi ja tagasi”

tartust-pariisi-ja-tagasiKogumik „Tartust Pariisi ja tagasi“ koosneb luuletaja Indrek Hirve reisikirjadest, esseedest ja luuletustest, mis on inspireeritud rännakutest nii geograafilises kui ajaloolises mõõtmes. Loe edasi…

Doris Kareva: “Pallaslik esprii; pildiküllane fragmentaarium juba kaduvast tunnetusest, ununevast ajast eesti kultuuriloos.”

6. Uku Masing “Inimeselaps”

inimeselapsUku Masing (1909–1985) oli viljakas mitmel alal. Teda huvitasid astronoomia, ajalugu, armastus, looduslugu, luule, usundilugu ja usundid üldse. Masingu luulet sai avaldada aegade jooksul vähe, kuid mõned sõnad olid paljudele tuntud lauludena. Loe edasi…

Doris Kareva: “Väärtuslik valikkogu, ühe harukordse vaimuteekonna kvintessents. Märgatagu aastaarve!”

 

REKET: “Ma kirjutan, sest seda pole olemas..”

rr-insta-reketSäraval sügisesel esmaspäeval tuli Rahva Raamatusse külla sama särav ja osav sõnadega žongleerija Tom-Olaf Urb ehk REKET.
Mitmekülgne ja andekas muusik armastab lisaks muusikale ka raamatuid lugeda.
Millised on need kirevad, sügavad ja harivad raamatud, mis Tomile meeldivad?

Haruki Murakami “What I Talk About When I Talk About Running”

what-i-talk-about-when-i-talk-about-running

Tom-Olaf Urb: Pigem võiks selle raamatu nimi olla — Kuidas kirjutada jooksmisest nii, et lugeja tahaks minna jooksma. Väga haaravalt kirjutatud memuaar ja reisipäevik.”

Part travelogue, part training log and part memoir, this is a rich, revealing and satisfying book offering insight into the mind of this cult writer, and the satisfaction to be found in the discipline of distance running. ‘A fitting and hugely enjoyable memoir for a writer concerned so much with the implausible tangents of everyday life…You don’t have to run a marathon to be captivated. Vaata lähemalt…

Josh Kaufman “Personal MBA”

personal-mbaTom-Olaf Urb: “Asjalik kokkuvõte sellest, kuidas ärimaailm töötab ja inimesed äris mõtlevad. Äriplaan võib olla iganenud formaat ja MBA samuti, kuid igale ettevõtlikule inimesele kulub ära mõni äriline põhitõde ning selles raamatus neid mõtteid jagub.”

A world-class business education in a single volume; so much cheaper than Harvard. Revised and updated edition. Vaata lähemalt…

Leonard Cohen “Book of Longing”

book-of-longingTom-Olaf Urb: “Võrratu kogumik rõõmsaid, valusaid ja nukraid luuletusi, pilte, illustratsioone, mis esitatud autorile omaselt eneseiroonilises võtmes. Sügav.”

Book of Longing is Leonard Cohen´s first book of new poetry since Book of Mercy was published two decades ago. It collects Cohen´s poetry written between the 1980s and the present, and also includes his wonderfully witty and sensuous illustrations, including numerous playful self-portraits. The illustrations interact with, and complement, the poetry in unexpected and fascinating ways. Book of Longing demonstrates the range and depth of Cohen´s work, revealing an extraordinary gift of language and visual art that speak with rare clarity, passion and timelessness. Vaata lähemalt…

Gregory David Roberts “Shantaram”

shantaram

Tom-Olaf Urb: “See, väga kummalise saatuse kirjanik on lahti jutustanud oma väga mahuka eluloo, millest ei puudu vanglast põgenemine, Afganistanis sõdimine ega India maffia heaks töötamine. Kirev elamus.”

In 1978, gifted student and writer Greg Roberts turned to heroin when his marriage collapsed, feeding his addiction with a string of robberies. Caught and convicted, he was given a nineteen-year sentence. After two years, he escaped from a maximum-security prison, spending the next ten years on the run as Australia´s most wanted man. Vaata lähemalt…

Jim Ashilevi “Armastuskirju teatrile”

armastuskirju-teatrile

Tom-Olaf Urb: “Ausalt, ma ei ole seda raamatut veel lugenud, aga Jimi eelmine teos Kehade Mets meeldis mulle väga. Aga kuna see raamat on välja müüdud, siis..”

Teater on saast.
Teater on armastus.
Teater on ajaraisk.
Teater päästab elusid.

Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.
Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära. Loe edasi…

REKETi teine kauamängiv kannab nime “Tuule tee”.  Album sisaldab superhitti “Võit”, mis valiti Raadio2 läbi aegade top10 parima hiphop loo hulka.
reket-tuule-tee-2015-cd1. Teine
2. Võit
3. Rotimürk & Rosé
4. Külm sõda
5. Terrori triloogia 2
6. Võõras käsi
7. 11:11
8. Hommik
9. Oru Hotell
10. Head teed
11. Tuule tee

Ilmar Raag: “READ ON… Loe Sinagi”

RR insta Ilmar Raag loeb 1Keset kesksuve kuumust külastas Rahva Raamatu Viru Keskuse kauplust eesti filmikriitik, -stsenarist ja režissöör Ilmar Raag. Lisaks filminduse ja kunstiajaloohuvile iseloomustab Hr. Raagi ka suur militaararmastus.
Miks ja milliseid raamatuid mitmekülgselt andekas ja võimekas eesti mees lugeda soovitab?

Janek Somelar „Minu Afganistan”
minu-afganistan-jumalale-lähemal

Janek Somelar: “Ma läksin Afganistani Eesti kaitseväe vormis ja ära tulin eraturvafirma kuues, aga riiete vahetus ei olnud ainuke muutus, mille seal läbi tegin. Afganistani kohta räägitakse karme sõnu. See olevat raske kliimaga, ligipääsmatu nii pinnamoe kui kultuuri poolest. Väga suletud paik, mille külalislahkusest kuuleb väga vähe, vaenulikkusest ja vägivaldsusest palju.” Loe edasi…
Ilmar Raag: Mulle sisendab lootust, kui kaitseväelasel on inimlikku uudishimu ja vajadus mõista. Veel parem on aga see, kui ta oskab sellest arusaadavalt ja kohati poeetiliselt kirjutada. Ja kõige parem on siis, kui tuleb välja, et tegemist on humanistiga.”

Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints”

väike-printsLugu väikesest printsist, kes lahkus imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga. Rännakul kohtas ta lendurit, kes kinkis talle karbis magava lamba ning rebast, kellest sai tema sõber ja tänu kellele ta mõistis, kui väga ta oma roosi juurde koju igatseb. Raamatu tuum avaldub rebase ütluses Väikesele printsile: Ainult südamega näed sa hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Loe edasi…
Ilmar Raag: “Väikesed lasteraamatud võivad tegelikult kultuuri mõjutada ja näidata ehk rohkemgi kui superintellektuaalsed teosed. Juba kolmandat korda üle lugedes avastan ikka uusi mõtteid.”

David Kilcullen „Juhupartisanid. Väikesed sõjad keset suurt sõda”

juhusissisid_ümbrispaber.inddEsimestel 11. septembri terroriaktidele järgnenud aastatel osutusid senised „väikesõdade” pidamise mudelid Iraagi ja Afganistani paindlike mässajate vastu võitlemisel muserdavalt ebatõhusaks. Mässajad viisid lääneriikide sõjaväelased patiseisu ja sai selgeks, et vajatakse mingisugust uut lähenemist. Loe edasi…
Ilmar Raag:
“Me oleme taas jõudnud ajajärku, kus traagilised sündmused maailmas sunnivad meile peale lihtsustatuid skeeme. Just sellepärast on hea, kui keegi keerukatest ja tihti võõrandunud protsessidest kirjutab arusaadavas vormis.”

Boriss Akunin „Planeet vesi”

planeet-vesi

Aastad 1903–1912. Järjekordne raamat Erast Petrovitš Fandorini seiklustest sisaldab kolm lugu, millest esimeses satub detektiiv kullalastiga uppunud galeooni otsinguil end ühel Atlandi ookeani saarel varjava maniaki jälile, teises uurib, kuidas mõrvati naine, keda ta oli kunagi armastanud, ja kolmandas selgitab võimalikult revolutsionääridega seotud rongiröövi asjaolusid. Autori liigituse järgi on esimene lugu tehnokraatlik, teine nostalgiline ning kolmas idiootlik kriminull. Loe edasi…

Ilmar Raag: “Akunin väidetavalt mõtleb oma lood välja Moskvas ja kirjutab neid Prantsusmaal. Muidugi ei ole see oluline. Tema Erast Fandorini detektiivilood ei ole puhtalt kuritegude lahendamise kirjeldused. Seal on alati küsimus ka inimese isiklikust vastutusest segastel aegadel.  Isegi kui näib, et suured ja võimsad otsustavad maailma saatust, ei võta see ju meilt lihtsurelikelt ära vastutust.”

Paša Matšinov „Gogoli disko”

gogoli-diskoPaavo Matsini romaani “Gogoli disko” tegevus toimub tuleviku-Viljandis, kus on tagasi tsaarivõim, sõidab metroo ja kiiskavad kuldsed kirikute sibulakuplid. Värvikate ja kohati kriminaalsete tegelaste igapäevase neoslaaviliku elu lööb segamini suure vene kirjandusklassiku Gogoli ülesärkamine surnuist. Loe edasi…
Ilmar Raag: “Õigupoolest on imelik, et üks eestlane kirjutab sellise raamatu. Natuke isegi heidutab, et see raamat on väga palju palju kiita saanud. Aga kui ta kätte võtta, siis ei pea need auhinnad enam meeles püsima. Õigupoolest muutub siis kõik iseenesest suhteliseks. Sa üheaegselt põgened kuhugi groteskimaale ja samas jääd väga kindlalt tänasesse päeva.”

Kadri Hinrikus „Suur maailmareis”

suur-maailmareis

Selles raamatus on lood lastest ja nende armsatest mänguasjadest. Mänguasjad on rohkem kui lihtsalt asjad. Nad on head sõbrad ning truud abilised. Mänguasjad ei jäta lapsi kunagi üksi. Loe edasi…

Ilmar Raag: “See ei loe midagi, et ma tunnen autorit. Ka tegelikult tunnen ma tema juttude stiilis ära need nõksud, mis mind lapsepõlves naerma ajasid. Ja seejärel mõtlen, et headuse otsimine ongi väga raske, ilma et see ei muutuks liialt magusaks.”

 

 

TOP 20 | 2016 esimese poolaasta müüdumad raamatud on…

2016 esimese poolaasta kõige populaarsemate raamatute edetabelit juhib pikaajalise kogemusega arsti Dr. Riina Raudsiku raamat „Energiakriis. Keha häirekell”. Tervisest saad lugeda ka teisest menukist, Giulia Enders´i “Võluv soolestik”, mis platseerub meie edetablis kolmandal kohal; Indrek Hargla romaan “Raudrästiku aeg” leidis koha nende vahel. TOP 20 raamatute hulka mahub ka kolm lasteraamatut ja täiskasvanute värviraamatut. Vaata ja loe lähemalt.

1. Riina Raudsik “Enegriakriis. Keha häirekell”

energiakriis-keha-häirekellDr Riina Raudsik on pikaajalise kogemusega arst, keda süsteemis nimetatakse tihti kassiks, kes kõnnib omapead. Oma julgete väljaütlemiste pärast on teda palju hukka mõistetud, kuid tema patsiendid hindavad tema pühendumust kõrgelt.
Raamatus „Energiakriis. Keha häirekell” kirjutab Dr. Riina Raudsik sellest, miks energiakriis tähendab kudede liigset hapestumist, põletike teket ja autoimmuunhaiguste väljakujunemist, miks ravimid tervist ei anna ning milline peaks olema inimese enda otsustusvõime organismi energeetiliste protsesside taastamisel. Loe edasi…

2. Indrek Hargla “Raudrästiku aeg”

raudrästiku-aeg

“Raudrästiku aeg” on Indrek Hargla uus kriminaalromaan, mille tegevus toimub alternatiivajaloolises muinasaja Eestis. Kuningavalla riigi Muistses Viljandis, mida tol ajal Veelindeks kutsuti, valitseb noor kuningas Uljas. Krimiromaani peategelane on aga hoopis noore kuninga nõunik Koiola Aotõiv, kelle nutikus ja  terav vaist aitavad tal lahendada mitu mõrvamõistatust. Aotõivi retked viivad teda ka Saaremaale Kaali linnusesse, kuhu on saabunud saladuslik rändur Kreekast ning tänapäeva Tallinna, kus muistse Rävala pealinn Iru rivaalitseb Härjapää linnusega. Loe edasi…

3. Giulia Enders “Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta”

võluv-soolestik-kogu-tõde-ühe-alahinnatud-elundi-kohta

Giulia Enders´i “Võluv soolestik” räägib ausalt kogu tõe ühe alahinnatud elundi kohta.
Kõmuline rahvusvaheline menuk “Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta” selgitab humoorikalt ja kaasakiskuvalt, mida uut pakub meditsiin ja kuidas me saame neid teadmisi igapäevaelus parimal viisil kasutada.
Raamatus on juttu nii toidutalumatusest, headest ja halbadest bakteritest, kolesteroolist, parasiitidest, antibiootikumidest, probiootikumidest, hügieenist jne. Loe edasi…

4. Valdur Mikita “Lindvistika ehk metsa see lingvistika”

lindvistika-ehk-metsa-see-lingvistika

“Maailmas on palju inimesi, kes on käinud Pariisis, kuid väga vähe neid, kes on käinud seenel.” 

Lindvistika (ehk metsa see lingvistika) on raamat eesti rahva päikselisemast poolest, siinsete inimeste pöörastest uskumustest, omapärasest loodustunnetusest ja maagilisest kodutundest. Eestlane on omamoodi koduigatsuse maailmameister. Nende lummavate nähtuste seletamiseks on sündinud hulk isevärki hüpoteese, millesse uskumine on teraapilise iseloomuga. Loe edasi…

5. HAPKOMAH “Kuidas minust sai HAPKOMAH”

kuidas-minust-sai-hapkomah

“Kuidas minust sai HAPKOMAH. Ja lisaks kõik lood NIHLIST FM-ist” lood vapustavad. Nihilisti lugejad nõudsid raamatut ja selle nad nüüd saavad – halastamatu ja täpse sissevaate maailma, mis eksisteerib siinsamas, ometi rebis just HAPKOMAH selle esimest korda varjust välja. Enamik meist polnud kuulnudki sõna fentanüül.
“Kuidas minust sai HAPKOMAH” on ühe noore eesti mehe narkomaaniks saamise lugu, mis on avaldatud täiesti muutmata kujul. Me ei muutnud midagi- ühtegi sõna, ühtegi tähte, ühtegi koma. See on toores, see on tänav, see on tõde.
Nagu ütleb Nassim Taleb: idioodid loevad õigekirja, targad aga mõtet. Loe edasi…

6. “Südamemandalad” värviraamat

südamemandalad-värviraamat

“Südamemandalad” värviraamatut
värvides võid leida suure rahulduse ja kohalolutunde, arendada keskendumisvõimet ning vähendada rahutust ja stressiilminguid. Värvi ning jälgi seda ilu, mis sinu silme all sündima hakkab. Südamemandalad ei pea olema värvitud piirjooni jälgides, kasuta oma fantaasiat ja kuula südamehäält. Loe edasi…

7. “Armastuse mandalad” värviraamat

armastuse-mandalad-värviraamat

Mandala tähendab sanskriti keeles ringi – müstilist sümbolit, millel ei ole algust ega lõppu ja mis on kõikide mandalate keskne osa. Joonistatud mandala väljendab terviklikkuse poole püüdlemist – usutakse, et mandala loomine ja vaatamine toob rahu ja harmooniat, aidates oma sisemaailmale keskendudes avada looja või vaataja isikupära ja erilisust ning jõuda lähemale jumalikkusele. Loe edasi…

8. “Teraapilised mandalad” värviraamat

teraapilised-mandalad-värviraamat

“Teraapilised mandalad” värviraamat sisaldab müstilisi sümboleid, mida värvides koged rahu ja harmooniat. Mandala tähendab sanskriti keeles ringi, millel ei ole algust ega lõppu ja mis on kõikide mandalate keskne osa.
Joonistatud mandala väljendab terviklikkuse poole püüdlemist – usutakse, et mandala loomine ja vaatamine toob rahu ja harmooniat, aidates oma sisemaailmale keskendudes avada looja või vaataja isikupära ja erilisust ning jõuda lähemale jumalikkusele. Loe edasi…

9. Andrus Kivirähk “Oskar ja asjad

oskar-ja-asjad“Oskar ja asjad” on Andrus Kivirähki verivärske lastejutustus.
Raamatu peategelane on Oskar, kes lõpetas äsja lasteaia ja valmistub kooli minekuks.
Kuna Oskari ema sõidab Ameerikasse ja isa on sunnitud suvel tööl käima, siis tuleb poisil minna maale vanaema juurde. Vanaema aga elab kaugel ja seetõttu pole Oskaril ka suurt lähedust vanaemaga tekkinud.
Esialgu on tal seal väga igav ja kõik tundub kuidagi võõras ja harjumatu. Loe edasi…

10. Seppo Zetterberg “Maailma ajalugu”

maailma-ajalugu

Maailma ajalugu annab üha enam üleilmastuva maailma kodanikule ülevaatliku teadmise tähtsamatest ajaloosündmustest ja ajaloolistest isikutest. Soomes juba 11. trükini jõudnud teos käsitleb kogu maailma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani ja vaatluse all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Sel moel pakub raamat konkreetsete ajalooepisoodide mõistmiseks vajaliku konteksti ja aitab saada aru, kuidas üks või teine sündmus omavahel seotud on. Loe edasi…

11. Eliq Maranik “101 smuutit. Värskust ja vitamiine”

101-smuutit-värskust-ja-vitamiine

Eliq Maraniki raamat “101 smuutit” on smuutide maailma kõige põhjalikum teejuht!
Smuutid on maitsvad, hõrgud, värskendavad ja toitvad ning raamatust “101 smuutit. Värkust ja vitamiine” leiad 101 retsepti ja juhendid, kuidas smuutisid valmistada.
Kombineerides mahlakaid puuvilju ja toitvaid köögivilju saad nautida suuri klaasitäisi smuutisid kaloreid lugemata. Retseptides kasutatakse meie looduse ja koduaia vitamiinirikkaid ning värkseid ande. Lisaks leiad häid nõuandeid viljade kombineerimise, ettevalmistuse ja säilitamise kohta. Loe edasi…

12. Mikk Sarv “Kuu” 

kuu

Raamat Kuust jagab õpetusi ja näpunäiteid, kuidas saada lähedaseks meile lähima taevakehaga. Kuu on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal, Kuu liikumise jälgimine läbi tähtkujude on pannud aluse tähestike tekkele, Kuu on põnev, saladuslik ja müstiline. Keeleuurijad on isegi oletanud, et arvsõna „kuus“ võib olla meie keelde tulnud taevakeha Kuu nimest. Kuuga lähedaseks saamine on suur väljakutse igaühele, kuid see tasub end kuhjaga ära.
Raamatus on otsesed juhised, kuidas Kuu mõjudest juhinduda oma igapäevastes tegemistes, nii nagu meie esivanemad seda on teinud, tajudes Kuu jaotumist kuueks osaks. Loe edasi…

13. Tiiu Erelt “Eesti ortograafia” 

eesti ortograafia_kaas.indd

“Eesti ortograafia” on värskelt ilmunud põhjalik eesti keele käsiraamat kõigile, kellel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada. Tiiu Erelti koostatud teos “Eesti ortograafia” on vajalik abivahend kõikidele toimetajatele, õpetajatele, õpilastele, sekretäridele jne.
Loe edasi…

14. Hardo Aasmäe ja Juku-Kalle Raid “Mõttetute riikide aabits”

mõttetute-riikide-aabits

Hurraa! Siia raamatusse on kokku kogutud Hardo Aasmäe (1951–2014) lood maailma riikidest. Geograafiakandidaat oli veendunud, et eranditult iga riik maailmas on omal moel mõttetu. Hardo plaanis rääkida neist kõigist, ent tema varajane surm tõmbas meie auahnele üritusele kahjuks kriipsu peale. Lood ilmusid algselt kultuurilehes KesKus ajavahemikul 2003–2014, aga vabadel ruumilistel põhjustel on siinsed variandid pikemad kui lehes. Loe edasi…

15. Andrus Kivirähk “Kaka ja kevad”

kaka-ja-kevad

Andrus Kivirähki lastejuttude kogumikust “Kaka ja kevad” sa armsaid karumõmmisid, lõbusaid jänkusid, vallatuid hiiri ning teisi karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia.

Lasteraamatus “Kaka ja kevad” astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Loe edasi…

16. Eno Raud “Sipsik” 

sipsik (1)

Esimene “Sipsik” ilmus 1962. aastal, nii et esimesed Sipsiku lood on kirjutatud peaaegu 50 aastat tagasi. Vahepeal on elu ikka hästi palju muutunud. Toona oli ju televiisorgi uus ja huvitav asi ja värviteleviisorist alles unistati. Selles raamatus siin on kõik Sipsiku lood, ja nad on just sellised, nagu nad alguses kirja pandi. Ning nende illustratsioonidega, mida kõik hästi mäletavad-tunnevad. Loe edasi…

17. Stig Rästa “Minu Kennedy”

minu-kennedy

Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks.
Raamatus avaldan oma lapsepõlve tagamaid, kasvamist Lasnamäel ja oma kogu arengut tänasepäevani. Kogu rännak on kirjas ajalises järjestuses, vahele pikitud erinevaid meenutusi oma elust. Samuti arutlen enda elu kõige tähtsamate asjade üle nagu narkootikumide, alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine. Loe edasi…

18. Katrin Saali Saul “Naiseks olemise kunst”

kaaned_trükk_392x281+5mm .indd

Rahvasuu naljatab, et Jumal, kes oli maailmaloomise protsessis mehe valmis meisterdanud, silmitses teda hetke ja mõtles: „Ma suudan paremini.“ Ning tegi naise.
Väeline naine on jumaliku loomingu kauneim meistritöö. Kuidas aga elada oma elu selliseks, et jumalik läte naises ei kuivaks, et sära aastatega ei tuhmuks, vaid väge tuleks vanusega juurde? Et sellest väest saaks toitu enesehinnang, mis on kõikide suhete aluseks? Selline elu on kunst. Naise süvamaailma allhoovuseid, mis juhivad ta mõtlemist, tundmusi ja käitumist, võib kutsuda naise arhetüüpideks. Loe edasi…

19. Friedemann Bedürftig “1000 lossi, kindlust ja paleed”

1000-lossi-kindlust-ja-paleedSuurejooneline raamat viib lugeja reisile maailmakuulsatesse residentsidesse – Versailles, Neuschwanstein, Alhambra, Tsarskoje Selo, Taj Mahal jpt –, mis olid ja on tänini olulised poliitika-, äri- ja kultuurikeskused. Loe edasi…

20. Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik. II trükk”

rikkaks-saamise-õpik-ii-trükk

Investeerimise ja rikkaks saamise käsiraamat.
Tegemist on praktilise käsiraamatuga, kuidas planeerida oma rahaasju, kuidas investeerida ja luua endale passiivne sissetulek läbi intressi, üüri ja dividenditulu. Samas on raamat kirjutatud jutustavas formaadis ja seal on palju Eestist pärit näiteid reaalsete tehingute kohta.
Raamatu teises trükis, mis ilmus 2014. aastal, on ligi 50 lehekülge uut materjali, 2 uut intervjuud, mitmeid uusi kinnisvara- ja laenutehinguid ning samuti on uuendatud kõiki aktsiatega seotud andmed. Loe edasi…

Vaata kõiki 2016 poolaasta TOP raamatuid siit: www.rahvaraamat.ee

Rahva Raamat Arvamusfestivalil

af_2016_sinine_aasta_paide
Arvamusfestival ja Rahva Raamatu aed tulevad taas!
12.-13. augustil toimub Paide Vallimäel neljas Arvamusfestival ja Rahva Raamatu aias toimuvad uued vestlusringid armastatud kirjanikega, põnevad diskussioonid kirjandusest ning mitmete raamatute esmaesitlused!

Tänavune raamatuaed on pühendatud Anton Hansen Tammsaare raamatu “Tõde ja õigus” 90ndale sünnipäevale ning sellest tulenevalt räägime me nii sellest, kas tuleviku raamatukogud on pilvedes või ratastel, kui ka sellest, et kas tõde on õigus ning kuidas sünnib müüt. Jutuks tulevad ka Tammsaare müütilised naistegelased ning müüdi tekkimise üle diskuteerivad “Tões ja õiguses” Karinit mänginud näitleja Katrin Saukas ja lavastaja Merle Karusoo ning modereerib A.H. Tammsaare muuseumi juht Maarja Vaino.

Kui mullu oli raamatuaias kaks esmaesitlust, siis tänavu on neid koguni neli: Contra tutvustab oma Väino Laisaaruut raamatut “Minu Läti”, reisisaadete juht Väino Laisaar esitleb oma augustis ilmuvat raamatut “4×4 reisid – Elu läbi kolme silma”. Harald Rajametsa tõlgitud Dante teost „Jumalik komöödia. Purgatoorium”  tutvustab  raamatule saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud  Ülar Ploom.
Tervisliku toidu propageerija Margit Härma esmaesitleb oma uut raamatut „Köögiviljarikkad road. Kuidas küpsetada Trooja hobust”.

Raamatuaias on oodata kümmet põnevat vestlusringi, kus osaleb üle paarikümne avaliku elu tegelase, kirjaniku ja kultuuriteadlase, sealhulgas tuleb jutuks nii tervise- kui reisikirjandus, räägime ajaloost ja keelatud kirjandusest, semiootikud arutlevad kirjanduse ja ilu teemadel.

Eraldi esiletoomist väärivad laupäeval toimuvad diskussioonid kärgperedeKatrin saali saul teemal (vestlevad Katrin Saali Saul ja Tiit Kõnnussaar) ning miks tervisekirjandus vallutab edetabeleid (arutlevad kirjanik ja doktor Adik Levin ning Hiina meditsiini arst ning qigongi õpetaja Rene Bürkland).
Hästi põnevat arutelu on oodata laupäeva õhtul kell 17 kui toimub lotmandiskussioon “Keelatud kirjandus läbi ajaloo – ehk mida on müüdud ning mida keelatud nii eile kui täna? Mis on tsensuur? Miks midagi keelatakse, kas peaks üldse kirjandust kui sellist keelustama?” Vastaval arutelul diskuteerivad kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman, eesti ajaloolane Ivo Juurvee ja saksa ajaloolane Olaf Mertelsmann; modereerib ajakirjanik Indrek Treufeldt.

ilmasrLisaks tutvustab Ilmar Taska oma hiljuti ilmunud romaani “Pobeda 1946″, mis on juba tekitanud meedias palju positiivset vastukaja. Ilmar Taska kõrvutab tänapäeva kriitilisi sündmusi ajalooga ning kõneleb ka oma muljetest Londonis, kus viibis kogumiku “Best European Fiction” esitlusel suurimas raamatupoes Waterstones Piccadilly.

Rahva Raamatu raamatuaed – pühendusega Tõe ja õiguse 90. aastapäevale

Reede, 12.08
12.30–13.30 ”Tuleviku raamatukogu – pilvedes või ratastel?!”
Otsime vastuseid küsimustele, kuhu kulgeb tänapäeva raamatukogu: kas see jääb traditsiooniliseks või vajab suuri muutusi, kas tulevik on raamatukogubusside päralt, kas e-raamat tungib jõuliselt raamatukogudesse, millised raamatud mõjutavad lugejaid, kas teemamuuseumide olemasolu on abiks õpetajatele ja kas need innustavad lugema.

13.30–14.00 Ilmar Taska: kuidas filmimehest kirjanik sai
Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Varem on ta avaldanud lühijutukogumiku ”Parem kui elu”, tänavu ilmus tema debüütromaan ”Pobeda 1946”. Taska lühijutt ”Bannõi põiktänav” valiti hiljuti kogumikku ”Best European Fiction 2016”.

14.00–15.00 „Kas tõde on õigus ehk kuidas sünnib müüt?“
Muuhulgas tulevad jutuks Tammsaare müütilised naistegelased ning müüdi tekkimine ”Tõe ja õiguse” näitel. Osalevad lavastaja Merle Karusoo ning ”Tões ja õiguses” Karinit mänginud näitleja Katrin Saukas. Modereerib A. H. Tammsaare muuseumi juht Maarja Vaino.

15.00–16.30 „Ei saa me läbi Lätita“
Sõna saavad kirjanikud Contra ja Justin Petrone. Contra tutvustab oma äsjavalminud raamatut ”Minu Läti”.

16.30–17.30 Eesti missioonisõduri pihtimused
Raamatu „Missioonisõdurina Aafrikas“ autor Kristo Pals räägib oma elu ja raamatu teemadel ajakirjaniku ja rännuraamatute autori Ivar Soopaniga.

17.30–18.30 Raamatu 4×4 reisid – elu läbi kolme silma esmaesitlus
Reisisaate ”4×4” juhi ja rännumehe Väino Laisaarega  vestleb kirjanik ja rändaja Epp Petrone. Lisamaiuspalana toob Epp oma India rännakutelt tutvustamiseks kaasa imekauneid kive.

Laupäev, 13.08

12.00–13.00 Miks vallutab tervisekirjandus edetabeleid?
Tervise ning kirjanduse teemadel arutlevad kirjanik ja doktor Adik Levin ning Hiina meditsiini arst ja qigong’i õpetaja Rene Bürkland. Modereerib ajakirjanik Indrek Treufeldt.

13.30–15.00 TLÜ Kirjastuse vestlusring Kirjandus ja ilu
Mullu möödus Dante sünnist 750 aastat. Juunis ilmus eesti keeles tema olulisimaks peetud teose ”Jumalik komöödia” teine raamat ”Purgatoorium”. Semiootik Mihhail Lotman, kirjandusteadlane ja luuletaja Ülar Ploom ning semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus arutlevad klassikaliste tekstide fenomeni üle ning mõtisklevad nende seostest nüüdisaja ja igavikuga. Arutelule järgneb Dante teose ”Jumalik komöödia. Purgatoorium” esitlus.

15.00–16.00 Kuidas läbi viia muutusi?
Tervisliku toidu propageerija Margit Härma esitleb oma uut raamatut ”Köögiviljarikkad road. Kuidas küpsetada Trooja hobust”.

16.00–17.00 Kärgpered – kas kirjandus avitab?
Arutlusele tulevad teemad, mille ”Eluterve kärgpere käsiraamat” ühiskondlikus plaanis teravalt fookusesse on tõstnud: kas enese õnne hinnaga võib lahkuda suhtest ja valmistada ülejäänud perele valu; kelle oma on laps pärast lahutust; kas üksi jäänud partneril on õigus keelata suhtest lahkunud partneril integreerida last oma uude suhtesse; milline elukorraldus tekitab lapsele pärast vanemate lahkuminekut ja kärgpere moodustamist kõige väiksemaid hingehaavu. Arvamust avaldavad psühhoterapeudid  Tiit Kõnnussaar ja Katrin Saali Saul (”Eluterve kärgpere käsiraamatu” autor). Modereerib Bestselleri konkursi projektijuht Herdis Ojasu.

17.00–18.00 Keelatud kirjandus läbi ajaloo ehk mida on müüdud ning mida keelatud nii eile kui ka täna
Otsime vastuseid küsimustele, mis on tsensuur, miks midagi keelatakse ning kas kirjandust kui sellist üldse peaks keelustama. Diskuteerivad kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman, ajaloolased Ivo Juurvee ja Olaf Mertelsmann. Modereerib ajakirjanik Indrek Treufeldt.

Rahva Raamatu aias on müügil ning saab osta kõigi kohapeal üles astuvate kirjanike raamatuid ning kirjanikelt soovi korral raamatu sisse autogrammi küsida.

Kui tahad, et Paides kõlaks vaba ja iseseisev mõte võimalikult mugavates tingimustes, toeta Arvamusfestivali Hooandjas! Hoogu saad anda siin!

Loe Arvamusfestivalist lähemalt: www.arvamusfestval.ee

Miks osaled Arvamusfestivalil?

Maarja Vaino:
“Arvamusfestivalil on raamatuala minu meelest üks olulisemaid paiku: raamatud ja lugemine peaksid ju olema igasuguse arvamise eelduseks, panema inimese kõigepealt mõtlema ja alles seejärel end väljendama.
Mul on hea meel, et seekord on raamatuala “Tõe ja õiguse” aasta puhul pühendatud Tammsaarele. Tammsaare oli ka viljakas publitsist, kes avaldas leheveergudel sageli arvamust ühiskondlikel teemadel. Lõppude lõpuks on ka Tammsaare ilukirjanduslik looming üks korralik arvamusfestival, sest tema rikkalik tegelasgalerii on ju väga jutukas ja esindab palju erinevaid seisukohti. Tammsaare tegelased mõjuvad alati vahetult ja aktuaalselt. Võib öelda, et Tammsaare kõneleb alati olevikus, sest on ära tajunud elu süvakihistused, mis vaatamata aegade muutumisele on alati olemas, mõjutavad meie elu ja seetõttu pakuvad meile huvi. Ühtlasi on see muutnud Tammsaare ka kirjanikuks, kelle puhul võib rääkida omailmast ja müütide loomisest.
Minu meelest on Tammsaare loomingus erakordselt olulisel kohal müütilise mõõtmega naiskangelannad, kes paistavad sageli olevat need, kelle kätte Tammsaare annab lõpuks otsustuse elu ja surma, tõe ja õiguse üle. Loodan, et vestlusringis suudame Hele Kõrve, Katrin Saukase ja Merle Karusooga neile naistegelastele pisut lähemale astuda ja nende erinevaid rolle avada.”

Väino Laisaar:
“Tulen Arvamusfestivalile, kuna täpselt sellel ajal ilmub minu esimene raamat “4×4 reisid. Elu läbi kolme silma” ja festival annab mulle suurepärase võimaluse oma raamatut inimestele nö lähemale tuua ja sellest rääkida. Kuna ma varem pole Arvamusfestivalil osalenud, siis ootan seda põnevusega, et saada uusi kirjandusalaseid elamusi. Ise plaanin rääkida oma reisidest – kuidas selline elu välja näeb, mida olen reisidest kirjeldanud oma raamatus ja kuidas see kõik on mõjutanud minu elu üldiselt”

Ivo Juurvee:
“Arvamusfestival on fenomen nii meil kui mujal ja sellel osalemine on aukohus – patt oleks omal erialal arvamuse avaldamisest keelduda, kui selleks võimalust pakutakse.
Tekstide keelamist või tsenseerimist on ajalooliselt põhjustanud ühelt poolt kõlbluse või riigisaladuse kaitse ning teiselt poolt poliitika ja ideoloogia. Kõike neli varianti on keeruliselt defineeritavad ja veel keerulisemalt kodifitseeritavad, loomulikult on erinevused suured ka kultuuriruumiti. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et keelamist ideoloogiast või poliitikast lähtuvalt on tihtipeale looritatud jutuga moraali või avaliku korra kaitsest. Uuem, aga mitte vähem vastuoluline, on piirangute kehtestamine üksikisiku privaatsuse kaitseks.”